Vecmuiža mõis

Allikas: Vikipeedia
Vecmuiža mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 3

Vecmuiža mõis (saksa keeles Sussikas, varem Wottelibecke, läti keeles Vecmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Johann von Wallenrode läänistas selle aastal 1403 Heinrich von Vietinghoffile. Aastal 1630 moodustati selle territooriumil Baizeemi ja Mētaka külade juurde karjamõisad. Aastal 1716 ostsid mõisa Aderkased. [1] Aastal 1852 sai mõisa omanikuks paruness Luise Friederike Dorothea von Mengden.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Baizeemi ja Mētaka mõisaga 6 ja 1/4 adramaad, neile allus 251 mees- ning 277 naishinge.[3] Aastal 1757 oli neil adramaid 6 ja 1/4, aastal 1734 aga 5 ja 1/2. Aastal 1688 oli mõisade suurus 13 ja 3/4 adramaad, aastal 1641 aga kaheksa adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 8 ja 1/3, aastal 1881 aga 4 ja 78/80, lisaks 9 ja 34/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Fossenberg.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 154-155
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 176.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171.