Vürst-abtkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) |
Vürst-abt (saksa keeles Fürstabt) on tiitel vaimulikule, kes on kirikuvürst (nagu vürst-piiskop) feodaalüksuse, tavaliselt Saksa-Rooma riigi osariigi ex officio ilmaliku isanda tähenduses. Omanik aga ei pea piiskopi kiriklikku ametit.
Määratud abtkond võib olla kas munkade või nunnade kogukond. Seega, kui tegemist on naistekloostriga, on abt-vürstkond üks väheseid juhtumeid, kus valitsemist saab piirata naissoost valitsejatega, tiitliga vürstinna-abtiss.
Mõnel juhul oli omanik riigivürst (Reichsfürst), koha ja otsese häälega (votum virile) Riigipäeval. Enamik keisrile otsealluvaid abte, kandes küll "vürst-abti" tiitlit, omas vaid riigiprelaadi staatust kollektiivse häälega Riigipäeval. Riigiprelaadid olid Riigipäeval esindatud Švaabi ringkonna ja Reini kolleegiumi saadikutega, mõlemal oli üks kollektiivne hääl. Tegelikud vürst-abtid olid:
- Fulda abt, "keisrinna peakantsler" vastavalt keiser Friedrich II 1220. aasta dekreedile, ülendatud vürst-piiskopkonnaks paavst Benedictus XIV poolt 1752. aastal
- Prümi abt, ülendatud keiser Friedrich II poolt 1222. aastal, personaalunioonis Trieri piiskopkonnaga 1576. aastast
- Kempteni abt, kinnitatud kuningas Karl IV poolt 1348. aastal
- Murbachi abt, ülendatud kuningas Ferdinand I poolt 1548. aastal
- Stavelot-Malmedy abt
- Corvey abt, ülendatud vürst-piiskopiks 1792. aastal