Võrgumälu

Allikas: Vikipeedia
Netgear-i võrgumäluseade ReadyNAS NV+

Võrgumälu (ka võrgusalvesti[1]) ehk NAS (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestuse süsteem, mis on ühendatud arvutivõrku[2]. Sellega jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgumäluseadmed ühendatakse kohtvõrku (tavaliselt Ethernet-i võrku[3]) ning nendele omistatakse IP aadress.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumälu pakub arvutivõrgus olevatele seadmetele failidel põhinevaid andmesalvestusteenuseid. See on väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserverid ning seega taskukohasem väikeettevõtetele ning kasutamiseks koduvõrgus. Võrgumäluseade on spetsiifiline arvuti, mis ühendab arvutivõrgu ja selle kaudu klientseadmed salvestusmeediumiga. Klientseadmed saavad pöörduda salvestusmeediumi poole vaid läbi võrgumäluseadme, kasutades selleks ette nähtud protokolle. Otsest ligipääsu salvestusmeediumile klientseadmetel pole.[4]

Salvestusmeediumiks on tavaliselt kõvakettad või viimasel ajal ka pooljuhtkettad[5], mis on tihtipeale omakorda RAID massiivides[4]. Võimalikud on muidugi ka muud meediumid, näiteks lindiseade. Paljud võrgumäluseadmed võimaldavad ka USB kaudu ühendatavaid andmekandjaid, näiteks välkmälu.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed võrgumälusüsteemid ilmusid 1980-ndatel, kuid laiemasse tarbesse tulid need alles 1992, kui tekkisid esimesed iseseisvate võrgumäluseadmete kontseptsioonid ning salvestusseadmete tootjad neid ka looma hakkasid.[6]

Võrgumäluseadmed tekkisid ning neid hakati kasutama mitmel põhjusel[4]:

  • suured failiserverid olid kulukas investeering
  • juba olemasolevate serverite ressursse vajati aina rohkem rakendusprogrammidele
  • kodukasutajad ning väikefirmad ei olnud võimelised muretsema serverilahendusi, kuid soovisid siiski arvutivõrku keskset andmesalvestussüsteemi
  • uute ja odavamate seadistamine oli samuti lihtsam kui suurte serverite haldus

Kuna võrgumäluseadmeid disainiti ja toodeti otseselt andmesalvestuse otstarbeks, siis sai kulusid hoida madalamana, kui üldotstarbelisi servereid kasutades.

Kasutatavad tehnoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumäluga suhtlevad klientseadmed üle kohtvõrgu kasutades TCP/IP protokolli. Täpsemalt kasutatakse failivahetuseks ja seadme halduseks kõrgema taseme protokolle, mis töötavad üle TCP/IP[2][4]:

  • NFS – populaarne Linux operatsioonisüsteemide juures
  • SMB/CIFS – populaarsed Windows operatsioonisüsteemide juures
  • AFP – kasutatakse Apple-i operatsioonisüsteemidega
  • HTTP – kasutatakse võrgumäluseadme haldamiseks veebiliidese kaudu ning harva ka failide edastuseks
  • FTP ja SFTP – osad seadmed võimaldavad failide edastuseks
  • UPnP
  • rsync[7]

Võrgumäluseadme külge ühendatavaks salvestusmeediumiks on peamiselt kõvakettad, kuid leidub ka muid lahendusi, näiteks USB välkmälud või harva lindiseadmed. Kasutatavateks liidesteks on peamiselt tänapäeval:

Esimesel kahel juhul ühendatavaid kettaid võimaldavad paljud NAS seadmed ka RAID lahendusi kasutama panna, et muuta andmevahetust kiiremaks või parandada andmete säiluvust.[4]

Vabavaralised lahendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumäluseadmetele leidub mitmeid avatud lähtekoodiga distributsioone (ehk väikseid spetsialiseeritud operatsioonisüsteeme).[8] Mõningaid näiteid:

  • FreeNAS – üks kõige populaarsemaid avatud lahendusi
  • CryptoNAS – pakub laialdasi võimalusi andmete krüpeerimiseks
  • Openfiler

Vabavaralised lahendused on peamiselt suunatud tavalistel (näiteks seisma jäänud või vanadel) arvutitel käivitamiseks[8]. Nii saab otstarbe kasutamata riistvarale ning ei pea uusi investeeringuid tegema. Teiseks võib sel teel koostada ka palju paindlikuma süsteemi, kui valmis võrgumälulahenduse kasutamisel.

Vabavaralisi (või nendega paralleelselt arendatavaid) lahendusi kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise.[9] Odavam on kasutada juba valmis ja testitud tarkvara, kui hakata ise seda looma.

Lisavõimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumäluseade Linksys NSLU2, mille salvestusmeediumiks vaid USB andmekandjad

Osad võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel või muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:

  • integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega[2]
  • kasutada lisaks seadmes paiknevatele kõvaketastele ka USB andmekandjaid meediumina[10]
    • Mõni seade (näiteks Linksys NSLU2) kasutabki meediumiks vaid USB andmekandjaid[11]
  • jagada USB kaudu ühendatud printerit[10]

Võrgumälu klastrina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumäluseadmeid on viimastel aastatel hakatud ühendama ka klastritesse, et saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid salvestusmahte. Sellised lahendused on kergelt laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena. [12]

Mõningateks silmapaistvamateks tootjateks on[13]:

  • EMC
  • IBM
  • HP
  • NetApp
  • Symantec


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]