Uluru

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoUluru - Kata Tjuta rahvuspark

UNESCO maailmapärand

Uluru 1.JPG
Uluru päikeseloojangus
Asukoht Austraalia Austraalia
Tüüp kultuuri- ja loodusmälestis
Kriteeriumid V, VI, VII, VIII
Viited 447
Regioon* Aasia-Okeaania
Koordinaadid 25° 20′ 43″ S, 131° 2′ 5″ E
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1987  (11. istung)
Laiendatud 1994
*Regioon on UNESCO määratletud

Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.

348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi "kasvab" maapinnast välja keset kõrbe Austraalia Põhjaterritooriumil.

Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi, kui Austraalia manner asus märksa suurematel laiuskraadidel.

Ulurust 24 km läänes asub Kata Tjuta, mis on samuti aborigeenide pühapaik ja moodustunud samuti tilliidist.

Uluru mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed märgid Austraalia aborigeenide kaugemast ajaloost. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise dešifreerida. Joonis inimvälkudest kordub visalt, viidates kosmilistele nägemustele. On ka imelikud "röntgenipildid”, kus on kujutatud inimese, looma või linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega.

Esimene eurooplane, kes Ulurut nägi, oli Ernest Giles aastal 1872. Esimesed turistid saabusid mäele 1936.

Turismi hakati Ulurul arendama 1950. aastatel. Selle jaoks moodustati 1958 kaitseala, kuid 1959 rajati sinna esimene motell ja peatselt ka lennukite maandumisrada. Varsti oli näha turismi kahjulik mõju keskkonnale.

5. märtsil 1968 toimus lennuõnnetus: kolmeistmeline helikopter Bell 47 G2 purunes vastu Ulurut. 28. märtsil tõsteti teise kopteriga selle vrakk üles ja viidi ära.

1975 eraldati kaitseala põhjapiiri taga 15 km kaugusel Ulurust 104 km² suurune ala turistide majutamise ja lennujaama rajamiseks. Selle ala nimi on Yulara. Yulara valmimisega seoses likvideeriti kaitsealal 1983 turismilaager ja 1984 ka motell. 1987 moodustati kaitseala asemele rahvuspark. Samal aastal arvati Uluru UNESCO maailmapärandi nimekirja. 1992 müüs Põhjaterritoorium oma osaluse Yulara kuurordis ja see nimetati ümber Ayers Rocki kuurordiks.

Turistide arv tõusis 2000. aastaks üle 400 000. Suurenenud turism toob kogu piirkonna majandusele kasu, kuid tekitab raskusi tasakaalu leidmisel turistide soovide rahuldamise ja maailmapärandi säilitamise vahel.

Sissepääs rahvusparki maksab 25 Austraalia dollarit isiku kohta. Pilet kehtib 3 päeva ja on nimeline, see tähendab, et seda ei saa edasi anda teisele isikule.

Ulurule ronimine on turistide jaoks tavaline. Tõus tippu kestab tunnijagu, kuigi on üksnes 800 m pikk. 1964 paigaldati mäele käsipuu ja 1976 seda pikendati, aga ikkagi on see ohtlik ja tuulistel päevadel on mäele ronimine keelatud. Inimestel, kes on halvas kehalises vormis, kannatavad peapöörituse all või kellel arstid on soovitanud mitte pingutada, on parem mitte mäele ronida. Soovitatakse palju juua. Põhimõtteliselt ei ole tõus ülemäära keeruline, aga ometi on mägironijate seas täheldatud 35 surmajuhtumit sellest ajast, mil neid juhtumeid on registreerima hakatud.

Aborigeenid on taotlenud Austraalia valitsuselt Ulurule ronimise keelamist. 11. detsembril 1983 Austraalia tollane peaminister Robert Hawke seda ka lubas, aga ei täitnud lubadust, kuigi oli peaminister 1991. aastani. 2010. aastal korraldati Uluru tipus hulk pärismaalaste seas kõlvatuks peetud tegevusi, alates golfimängust ja lõpetades striptiisiga, mistõttu nad on taas hakanud nõudma Ulurule ronimise täielikku keelamist. Valitsus on koostanud ka vastava plaani ja küsinud avalikkuselt selle kohta arvamust.

Uluru panoraamvaade
Suurenda
Uluru panoraamvaade

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]