Pühapaik

Sõna "püha" kasutatakse mitmes tähenduses, nagu "puutumatu", "õige" või "tõene" (aluslike tõdede puhul).

Pühapaik on puutumatu koht.

Pühapaik võib tähendada kohta, kus inimesed ei tohi viibida, välja arvatud üksikutel juhtudel (näiteks, kui on tegu pühameestega).

Pühapaik võib tähendada kohta, kus toimuvad eriti olulised üritused.

Pühapaik võib tähendada kohta, kus sõja ajal sõjategevust ei toimu (kus on võimalik näiteks varjuda). Klassikaline aadlike aukoodeks muutis selles tähenduses pühapaikadeks ka nende kodud (sõja ajal oli aadlikel võimalik üksteisele puutumatult külla minna—see tuleneb aadlike aukoodeksist, mis lahutab poliitika eraelust ja jätab võimaluse, et omavahel sõjas olevad aadlikud käivad koos jahil, pidutsevad, mängivad malet ja teevad muid asju, mis ei ole seotud nende poliitiliste eesmärkidega).

Pühapaigad laiema kategooriana võib määratleda rahvastele ja kogukondadele erilise vaimse tähendusega paikadena ning need hõlmavad nii peamiselt looduslikke alasid (näiteks metsi) kui ka inimeste rajatud ehitisi ja komplekse (näiteks templeid). Paljud inimeste rajatud pühapaigad asuvad aladel, mille suurt loodusväärtust tunnustavad ka asjaomase usundi järgijad.

Vaata ka

• Tšaitja
• Looduslik pühapaik
• Abaton