Tuumaenergia Ukrainas
Ukrainas töötab Volõõnias ja Lõuna-Ukrainas neli tuumaelektrijaama 15 reaktoriga.[1] Kogu paigaldatud tuumaenergia võimsus on üle 13 GWe, olles 2020. aastal maailmas 7. kohal.[2] Ukraina riigiettevõte Energoatom haldab Ukrainas kõiki nelja aktiivset tuumaelektrijaama.[3] 2019. aastal varustas tuumaenergia üle 20% Ukraina energiast.[4]
2021. aastal tootsid Ukraina tuumareaktorid 81 TWh – üle 55% kogu elektritoodangust[5], mis on maailmas suuruselt teine, jäädes maha ainult Prantsusmaale. Ukrainas asub Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžja tuumaelektrijaam.
1986. aasta Tšornobõli katastroof Põhja-Ukrainas oli seni maailma raskeim tuumaõnnetus.
Donbassi sõja tingitud söepuudus Ukraina söeküttel töötavates elektrijaamades ja Zaporižžja tuumaelektrijaama kuuest reaktorist ühe seiskumine põhjustas 2014. aasta detsembris elektrikatkestusi kogu riigis. Vene-Ukraina sõja tõttu on tuumaelektrijaam kannatada saanud.
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina toetub suurel määral tuumaenergiale. Ukrainas asub Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžja tuumaelektrijaam. 2006. aastal plaanis valitsus ehitada aastaks 2030 11 uut reaktorit, mis peaaegu kahekordistaks praeguse tuumaenergia võimsuse.[6] Ukraina elektrisektor on installeeritud võimsuse poolest maailmas kaheteistkümnendal kohal, oma 54 gigavatti (GW).[7] Taastuvenergial on elektritoodangus endiselt väga tagasihoidlik roll; 2005. aastal kaeti energiatootmine järgmistest allikatest: tuumaenergia (47%), soojusenergia (45%), hüdroelektrienergia ja muu (8%).[6]
Nõukogude päritolu ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tšornobõli katastroof oli tuumaõnnetus, mis leidis aset 26. aprillil 1986 Ukraina Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis Tšornobõli tuumaelektrijaamas. Plahvatus ja tulekahju paiskasid atmosfääri suures koguses radioaktiivset saastet, mis levis üle suure osa NSV Liidu lääneosast ja Euroopast. Seda peetakse ajaloo halvimaks tuumaelektrijaama õnnetuseks ja see on üks kahest rahvusvaheline tuumaintsidentide skaalal 7. taseme sündmusest (teine on Fukushima Daiichi tuumakatastroof).[8] Võitlus saaste ohjeldamiseks ja suurema katastroofi ärahoidmiseks hõlmas lõpuks üle 500 000 töötaja ja läks maksma hinnanguliselt 18 miljardit rubla, halvades Nõukogude majanduse.[9]
Varem sai Ukraina oma tuumakütuse eranditult Venemaalt Venemaa ettevõtte TVEL kaudu. Alates 2008. aastast saab riik tuumakütust ka Westinghouse'ilt.[10] Alates 2014. aastast kasvas Westinghouse'i osa impordist 2016. aastal enam kui 30%ni, kuna pärast Krimmi okupeerimist sai igasugune majanduslik seos Venemaaga tugevat sotsiaalset halvakspanu.[1] 2018. aastal pikendati Westinghouse'i lepingut VVER kütuse tarnimiseks 2025. aastani.[11] Õli ja maagaas annavad ülejäänud riigi energiast.
Hiljutine uuendus ja ümberkujundamine[muuda | muuda lähteteksti]
Energoatom alustas 2011. aastal projekti, mille eesmärk on viia ohutus vastavusse rahvusvaheliste standarditega, mille maksumus on hinnanguliselt 1,8 miljardit dollarit ning mille lõpptähtaeg on 2017. 2015. aastal lükati valmimistähtaeg rahastamisviivituste tõttu edasi aastasse 2020.[12] 2015. aastal esitasid mõned valitsusasutused Energoatomi vastu korruptsioonisüüdistused, mille muret väljendas peaminister Arseni Jatsenjuk.[13] 2016. aasta märtsis külmutasid Ukraina kohtud Energoatomi varad ja pangakontod väidetavalt tasumata võlgade tõttu; Energoatom kaebas otsuse edasi, kuid külmutatud rahalised vahendid tõid kaasa lepingurikkumisi.[14] Pangakontod vabastati 2016. aasta juunis.[15]
2018. aasta veebruaris eraldas Ukraina USA-st 250 miljoni dollari suuruse raha kasutatud tuumkütuse hoidla ehitamiseks, mis väldib vajadust tarnida kasutatud tuumkütust Venemaale.[16]
Energoatom väitis 2018. aastal, et elektrihinnad on uue tuumakütuse kulude katmiseks liiga madalad ja kutsus üles hinda tõstma.[17]
2008. aastal võitis Westinghouse Electric Company viieaastase lepingu tuumkütuse müümiseks kolmele Ukraina reaktorile alates 2011. aastast.[18] Pärast Euromaidani kehtestas toonane president Viktor Janukovitš 28. jaanuarist kuni 6. märtsini 2014 keelu Rosatomi tuumakütuse tarnimiseks Euroopasse Ukraina kaudu.[19] 2016. aastaks oli Venemaa osakaal langenud 55 protsendini, Westinghouse tarnis tuumakütust kuuele Ukraina VVER-1000 tuumareaktorile.[20] Pärast Venemaa poolt Krimmi annekteerimist 2014. aasta aprillis pikendasid Energoatom ja Westinghouse kütusetarnelepingut 2020. aastani.[21]
2019. aastal sõlmisid Energoatom ja Turboatom viieaastase lepingu mitmete Ukraina tuumaelektrijaamade kondensaatorite ja turbiinide moderniseerimiseks.[22]
4. detsembril 2019 nimetas Ukraina valitsus Energoatomi juhi kohusetäitjaks Pavlo Pavlõšõni. Energoatom arutas 2020. aasta jaanuaris Ukraina parlamendi tuumaenergia ja tuumaohutuse allkomisjoni esimehega kaheksat seadusandlikku eelnõu, mille eesmärk on täita rahvusvahelisi kohustusi ja standardeid ning Energoatomi finantsstabiilsust.[23]
Energoatom ja Westinghouse allkirjastasid 2021. aasta augustis lepingu Westinghouse AP1000 reaktorite ehitamiseks, et asendada Hmelnitski elektrijaamas pooleliolevad plokid.[24]
2022[muuda | muuda lähteteksti]
24. veebruaril 2022 katkes Ukraina elektrivõrk Nõukogude-järgsest IPS/UPS-võrgust enne sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sünkroonvõrguga, mis saavutati 16. märtsil.[25]
2022. aasta märtsis võtsid Vene väed Zaporižžja tuumaelektrijaama oma kontrolli alla. See jätkab tööd ja andmete edastamist, sealhulgas kaugseiresüsteemist, Rahvusvahelisele aatomienergia agentuurile.[26][27] IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles 6. juunil, et tuumajaama okupeerimisel Venemaa poolt on tuumaohutuse ja -julgeoleku seitsmest asendamatust sambast vähemalt viis ohtu sattunud,[28] ja pärast augustis toimunud rünnakuid, et kõiki seitset on rikutud.[29] 2022. aasta Venemaa sõja tõttu Ukraina vastu on tuumaelektrijaam kannatada saanud.[30][31][32][33][34][35]
Uraani kaevandamine[muuda | muuda lähteteksti]
2005. aastal oli riigi saldokontol 17 hoiust.[36] Neist kolm olid Vatutine, Central ja Michurinske arendamisel, samal ajal kui Novokostjantõnivis ehitati maagi rikastamise tehas.[36] Maardlate arv on ammendatud (st Devladove, Žovtoritšenske, Peršotravneve, Bratske).[37][36]
Aktivistid on pikka aega hoiatanud "Dnipro keemiatehase" kohta Kamjanskes, mis on nõukogudeaegne uraanitöötlemisrajatis, mis koosneb tööstushoonetest, uraanijäätmeid sisaldavatest seadmetest ja suurtest prügilatest, kus hoiti aherainet. Käitisest on dokumenteeritud väikesemahulisi pinnase-, vee- ja tolmulekkeid, kuid peale perimeetri kindlustamise ei ole tehase nõuetekohaseks kindlustamiseks palju tehtud.[38]
Reaktorite loetelu[muuda | muuda lähteteksti]
Kõik Ukraina RBMK reaktorid (reaktori tüüp, mis olid 1986. aasta Tšornobõli katastroofis) asusid Tšornobõli tuumaelektrijaamas. Kõik sealsed reaktorid on suletud, jättes riiki tööle vaid palju turvalisemad VVER reaktorid.[1] Kolm loetletud reaktorit ehitati taasiseseisvumisjärgses Ukrainas, esimene neist ehitati 1995. aastal; ülejäänud kuusteist reaktorit pärandas riik Nõukogude Liidult.
Aktiivsed elektrijaamad[muuda | muuda lähteteksti]
| Nimi | Asukoht | Ühiku number | Tüüp | Võimsus (MW) | Tegutsemise aastad | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hmelnõtskõi | Netišõn | 1 | VVER | 1000 | 1987– | |
| 2 | 2004– | |||||
| 3 | Ehitusjärgus | Projekt algas 1986. aastal, lõpetatakse 2026. aastal | ||||
| 4 | 1100 | Projekt algas 1987. aastal, lammutati ja asendati AP1000-ga | ||||
| 5 | AP1000 | Planeeritud | Planeeritud kui AP1000 | |||
| Rivne | Varaš | 1 | VVER | 440 | 1980– | |
| 2 | 1981– | |||||
| 3 | 1000 | 1986– | ||||
| 4 | 2004– | |||||
| Lõuna-Ukraina | Južnoukrajinsk | 1 | VVER | 1000 | 1982– | |
| 2 | 1985– | |||||
| 3 | 1989– | |||||
| 4 | Ehitus lõpetamata | Projekt sai alguse 1987. aastal, pooleli 1989. aastal | ||||
| Zaporižžja | Enerhodar | 1 | VVER | 1000 | 1984– | Suurim tuumaelektrijaam Euroopas |
| 2 | 1985– | |||||
| 3 | 1986– | |||||
| 4 | 1987– | |||||
| 5 | 1989– | |||||
| 6 | 1995– | |||||
| Total | Ukraina | VVER | 13819 | 1981 (1978)- |
Uurimisreaktorid[muuda | muuda lähteteksti]
| Nimi | Asukoht | Tüüp | Võimsus, MWe | Tegutsemise aastad | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|
| Sevastopoli ülikool | Sevastopol | IR-100 | 100 | 1967– | Venemaa poolt okupeeritud |
| Tuumauuringute instituut (NASU) | Kiiev | VVR-M | 10 | 1960– | |
| Harkivi füüsika- ja tehnoloogiainstituut | Harkiv | Neutronite allikas | 2016– |
Lõpetamata ja suletud tehased[muuda | muuda lähteteksti]
| Nimi | Asuhkoht | Ühiku number | Tüüp | Võimsus
(MW) |
Tegutsemise aastad | Staatus | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tšornobõli tuumaelektrijaam | Prõpjat | 1 | RBMK | 1000 | 1977–1996 | Dekomisjoneeritud | Järk-järgult kasutusest kõrvaldatud pärast õnnetust |
| 2 | 1978–1991 | ||||||
| 3 | 1981–2000 | ||||||
| 4 | 1984–1986 | Hävitatud | Plahvatas Tšornobõli avariis | ||||
| 5 | Puudub | Ehitus lõpetamata | Projekt sai alguse 1981. aastal, jäeti pooleli 1987. aastal | ||||
| 6 | |||||||
| Krimmi aatomienergiajaam | Štšolkine | 1 | VVER | 950 | Puudub | Ehitus lõpetamata | Jäeti poolel 1989 |
| 2 | |||||||
| 3 | Ei ehitatud | Tühistati 1989. aastal | |||||
| 4 | |||||||
| Odessa tuumaelektrijaam | Teplodar | 1 | VVER | 940 | Puudub | Ehitus lõpetamata | Jäeti pooleli 1989. aastal |
| 2 | |||||||
| Harkivi tuumaelektrijaam | Birkõ | 1 | VVER | 940 | Puudub | Ehitus lõpetamata | Projekt sai alguse 1986. aastal, jäeti pooleli 1989. aastal |
| 2 | |||||||
| 3 | Ei ehitatud | Tühistati 1989. aastal | |||||
| 4 | |||||||
| Tšõhõrõni tuumaelektrijaam | Orbita | 1 | VVER | 1000 | Puudub | Ehitus lõpetamata | Mahajäetud 1989. aastal, alates 2021. aastast on planeeritud hoone uuendada[39][40] |
| 2 | |||||||
| 3 | |||||||
| 4 |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Nuclear fuel imports from Sweden account for 41.6% in H1, balance from Russia, UNIAN (22. august 2016)
- ↑ "PRIS – Miscellaneous reports – Nuclear Share". pris.iaea.org. Vaadatud 27. veebruaril 2022.
- ↑ Energoatom chief Kim overstepped his powers when signing contract, failed to show up for questioning, says interior minister, Interfax-Ukraine (12. juuni 2013)
- ↑ "Primary energy consumption by source". Our World in Data. Vaadatud 27. veebruaril 2022.
- ↑ "Nuclear Share of Electricity Generation in 2021". IAEA. Vaadatud 26. juunil 2022.
- ↑ 6,0 6,1 "Nuclear Power in Ukraine". World Nuclear Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2013. Vaadatud 22. detsembril 2007.
- ↑ "Ukraine". Energy Information Administration (EIA). US government. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2009. Vaadatud 22. detsembril 2007.
- ↑ Black, Richard (12. aprill 2011). "Fukushima: As Bad as Chernobyl?". Bbc.co.uk. Vaadatud 20. augustil 2011.
- ↑ Intervjuudest Mihhail Gorbatševiga, Hans Blixiga ja Vassili Nesterenkoga. The Battle of Chernobyl. Discovery Channel. Asjakohased video lõigud: 31:00 ja 1:10:00.
- ↑ "Westinghouse and Ukraine's Energoatom extend nuclear fuel contract". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2014. Vaadatud 23. aprillil 2014.
{{cite web}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
Westinghouse CEO: We are ready to put our fuel in all of Ukraine's NPP, UNIAN (28 October 2015) - ↑ "Ukraine signs new fuel contract with Westinghouse". Nuclear Engineering International. 1. veebruar 2018. Vaadatud 3. veebruaril 2018.
- ↑ "Ukraine aims to complete safety upgrade program in 2020". World Nuclear News. 7. august 2015. Vaadatud 10. augustil 2015.
- ↑ "Energoatom chief recalls highs and lows of first half-year". World Nuclear News. 12. august 2015. Vaadatud 16. juunil 2016.
- ↑ "Continued Ukraine-Russia tensions over fuel". Nuclear Engineering International. 7. juuni 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2019. Vaadatud 16. juunil 2016.
- ↑ "Energoatom's accounts unblocked". Interfax-Ukraine. 29. juuni 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2017.
- ↑ "Ukraine secures US funding for storage facility". World Nuclear News. 15. veebruar 2018. Vaadatud 19. veebruaril 2018.
- ↑ "Energoatom counts cost of regulatory changes". World Nuclear News. 19. märts 2018. Vaadatud 20. märtsil 2018.
- ↑ "Westinghouse Wins Contract to Provide Fuel Supplies to Ukraine". 30 March 2008. Westinghouse Electric. Originaali (press release) arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2015. Vaadatud 15. aprillil 2014.
- ↑ "Russia says restarts nuclear fuel transit to Europe via Ukraine". Reuters. 8. märts 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2015. Vaadatud 15. aprillil 2014.
- ↑ Peterson, Nolan (10. november 2017). "American coal miners undermine Putin's energy weapon against Ukraine". newsweek.com. Newsweek Media Group. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. november 2017. Vaadatud 11. novembril 2017.
- ↑ "Energoatom, Westinghouse extend contract on nuclear fuel supplies until 2025". Interfax-Ukraine (inglise). Vaadatud 4. märtsil 2022.
- ↑ "Energoatom, Turboatom sign contract for modernizing Ukraine's nuclear power plants". Kyiv Post. 27. august 2019. Vaadatud 3. septembril 2019.
- ↑ "Ukraine assesses legislation to support nuclear sector". World Nuclear News. 14. jaanuar 2020. Vaadatud 14. jaanuaril 2020.
- ↑ Company, Westinghouse Electric. "Energoatom and Westinghouse Advance Clean Energy Throughout Central and Eastern Europe". info.westinghousenuclear.com (Ameerika inglise). Vaadatud 1. septembril 2021.
- ↑ Blaustein, Anna (23. märts 2022). "How Ukraine Unplugged from Russia and Joined Europe's Power Grid with Unprecedented Speed". Scientific American. Vaadatud 1. aprillil 2022.
- ↑ "Live: Russian forces capture damaged Ukrainian nuclear power station". ABC News. 3. märts 2022 – cit. via www.abc.net.au.
- ↑ "Ukraine says any IAEA visit to occupied Zaporizhzhia 'unacceptable'". World Nuclear News. 27. mai 2022. Vaadatud 31. mail 2022.
- ↑ Gaspar, Miklos (6. juuni 2022). "Grossi Expresses Concern to IAEA Board about Safeguards in Iran; Nuclear Safety, Security and Safeguards at Zaporizhzhya Nuclear Power Plant in Ukraine". International Atomic Energy Agency (inglise). Vaadatud 11. augustil 2022.
- ↑ "Nuclear plant disaster in Ukraine is 'real risk,' IAEA says". Mining Dot Com (Ameerika inglise). Bloomberg News. Vaadatud 11. augustil 2022.
- ↑ "Zaporizhzhia: Russian rockets damaged part of nuclear plant, Ukraine says". BBC News. 5. august 2022.
- ↑ "Ukraine turns off reactor at its most powerful nuclear plant after 'accident'". The Independent. 28. detsember 2014.
- ↑ "Ukraine Briefly Cuts Power to Crimea Amid Feud With Russia Over NATO". The New York Times. 24. detsember 2014.
- ↑ "Coal import to help avoid rolling blackouts in Ukraine – energy minister". ITAR-TASS. 31. detsember 2014.
- ↑ "Rolling blackouts in Ukraine after nuclear plant accident". Mashable. 3. detsember 2014.
- ↑ "Ukraine to Import Coal From 'Far Away' as War Curtails Mines". Bloomberg News. 31. detsember 2014.
- ↑ 36,0 36,1 36,2 About economic feasibility to attract investments in exploration and development of uranium deposits in Ukraine. Ukrainian geological projects.
- ↑ Sieroi, S. Uranium plus gold, is that a solution to crisis? "Den". 22 May 1998.
- ↑ "In central Ukraine, a city's future is overshadowed by a radioactive neighbour". openDemocracy (inglise). Vaadatud 1. septembril 2021.
- ↑ В Україні хочуть побудувати нову АЕС – названо місто
- ↑ Україна збудує 5 нових енергоблоків АЕС разом з американською компанією. Проєкт обійдеться у $30 млрд