Tuletaelik

Allikas: Vikipeedia
Ebatuletael. Adolphus Ypey joonistus (1813)

Tuletaelik ehk ebatuletael (Phellinus igniarius) on seeneliik taelikuliste sugukonnast.

Ta kasvab lehtpuudel ja lõhub surnud (teistel andmetel ka elusaid) puid aeglaselt oma ensüümidega. Eosest kasvanud seeneniidistik tungib puu sisse koorevigastuste kaudu. Seeneniidistik tekitab valgemädanikku. Eosed valmivad aasta ringi.

Seen on 5–20 cm, eriti soodsates oludes 40 cm laiune ja mitmeaastane. Noore taime pealispind on pruun.

Seen ei ole söödav. Maitse on kibe, sest seen sisaldab kaaliumhüdroksiidi.

Ebatuletael pärineb Indiast ja Sri Lankalt. Tänapäeval on ta levinud kõikjal Holarktises Põhja-Aafrikast kuni Nordkapini. Euroopas puudub ta üksnes Albaanias ja Kreekas ning mõnel saarel, näiteks Iirimaal ja Islandil. Aasiaski on ta kõikjal levinud, USA-s ja Kanadas samuti.

Kollakõht-mahlarähn otsib ebatuletaelaga nakatunud puid. Nakatumise kohas on puit lagunema hakanud ja pehmem kui mujal. Rähn nokib taela ja nakatatud puidu välja ning teeb tekkinud õõnsusse oma pesa.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]