Trophonios

Allikas: Vikipeedia

Trophonios (vanakreeka Τροφώνιος, ladinapäraselt Trophonius) või Trophonios oli Kreeka kangelane, deemon või jumal, keda seostatakse suuresti mütoloogilise traditsiooniga ja oraaklikultusega Levádeia linnas Boiootias.

Etümoloogia ja paralleelsed kultuse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi on etümoloogiliselt tuletatud sõnast τρέφω („hellitama“). Ajaloolane Strabon ja paljud pealiskirjad viitavad temale kui Zeus Trophoniosele. Mitmeid teisi sarnaste nimetustega allmaailma Zeuse on leitud Kreeka ajaloost, kaasa arvatud Zeus Μειλίχιος („mesine“) ja Zeus Χθόνιος („allpool Maad“). Sarnaseid konstruktsioone on leitud ka Rooma ajaloost: näiteks Lazio regioonis Laviinia linnas rajati tempel, mis oli pühendatud Aineiasele.

Trophonios müüdis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka mütoloogias oli Trophonios Erginose poeg. Homerose jutu kohaselt teoses “Hümn Apollole“, ehitas Trophonios koos oma venna Agamedesega Apollonile templi Delfi linnas. Kui nad lõpetasid templi ehitamise, ütles oraakel vendadele, et nad võivad kuus päeva teha mida iganes nad soovivad, ja seitsmendal päeval tagatakse neile nende kõige suurem soov. Vennad tegidki nõnda ja nad leiti seitsmendal päeval surnult. Sellest loost tuleb ütlus: „Keda jumalad armastavad, see sureb noorelt“. Teise võimalusena, Pausaniase jutu kohaselt, ehitasid vennad aardekambri (salajase sissepääsuga, millest ainult nemad teadsid) Boiootia kuninga Hyrieuse jaoks. Kasutades salajast sissepääsu, varastasid nad Hyrieuse varanduse. Kuningas oli vargusest teadlik, aga ei teadnud, kes varastas. Ta pani üles püünise. Agamedes jäi sellesse kinni. Trophonios lõikas Agamedese pea otsast, et kuningas Hyrieus ei saaks teada, kelle keha püünises on. Siis põgenes ta maa-alusesse saali Lebadeias ja kadus igaveseks. Trophoniose koobas avastati alles siis, kui lebadeialasi tabas katk ja nad konsulteerisid Delfi oraakliga. Püütia andis neile nõu, et üks nimetu kangelane oli vihane oma hüljatuse pärast, ja nad peaksid leidma ta haua ning pakkuma talle otsekohest kummardamist. Korraldati mitmeid edutuid otsinguid. Samal ajal jätkus vaibumatult katk. Kuid siis läks üks karjapoiss mööda mesilastest moodustatud rada kuni jõudis auguni maas. Mee asemel leidis ta deemoni ja Lebadeia vabanes oma katkust.

Trophonios kultuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pausanias viitab oma Boiootia aruandes paljudele Trophoniose kultuse detailidele. Kes iganes ihaldab nõu pidada oraakliga, peab elama kindlas ajavahemikus ühes määratud majas, pestes end Herkyna jões ja toitudes ohvrikivile asetatud lihast. Siis peab ta päevade jooksul tegema ohverdusi mitmetele jumalatele (sealhulgas Kronosele, Apollonile, Zeusile hüüdnimega Kuningas, Herale, Demeterile hüüdnimega Europa). Öösel heidab ta musta ohvri Agamedesele pühendatud pühakaevisesse, joob kahest jõest – Lethe ja Mnemosyne jõest ja siis laskub koopasse. Siin olid enamik nendest, kellega nõu peeti, hirmunud ja pärast ülestulekut kogemuse täielikult unustanud. Pärastpoole pandi konsulteeritav istuma Mnemosyne toolile, kus templipreestrid panid kirja nähtu ja õpitu ning koostasid sellest oraakli.

Trophonios klassikalises traditsioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lausest „laskuda Trophoniose koopasse“ sai vanasõnaline ütlus „kogeda suur ehmatust“. Mitmed antiikfilosoofid, sealhulgas Herakleides Pontosest, kirjutasid kommentaare Trophoniose kultuse kohta, mis on nüüdseks kahjuks kadunud. Trophonios on olnud paljude klassikaliste õpetlaste huviks, sest Lethe ja Mnemosyne jõgedel on tihedaid võrdlusjooni Eri müüdiga Platoni teose „Riik“ lõpus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]