Teadusbuss

Allikas: Vikipeedia
Teadusbussi teadushuviline tegemas nn vulkaanikatset ammooniumdikromaadiga.
Teadusbussi katseseadeldised Tartu hansapäevadel, juuli 2012.

Teadusbuss Suur Vanker on Eestis 2005. aastast tegutsev liikuv teaduslabor, mis korraldab teadushuvilistele, eeskätt lastele ja noortele suunatud teadusetendusi eesmärgiga propageerida loodusteadusi (keemiat, füüsikat, bioloogiat) ja edendada huvi nende vastu. Kui esialgu pühenduti peamiselt füüsikale, siis nüüdseks on välja kujunenud juba kaheksa eripalgelist lavastust, mis hõlmavad veidi laiemaid valdkondi, kuid seletavad siiski katseid loodusseaduste kaudu.

Teadusbuss korraldab etendusi lisaks koolides käimisele ka muudel üritustel. Näiteks on esinetud nii Teadlaste Öö festivalil kui ka Teadusbussi ja Eesti Füüsika Seltsi koostööna korraldataval Tähe perepäevadel (TÄPE-l) Tartus. Teadusbussi etenduste pikkus on üldjuhul 45 minutit ja eeskätt on need mõeldud õpilastele alates kuuendast klassist.

2008. aastal käis Suur Vanker ringreisil Saksamaal. Käidi viies Baden-Württembergi väikeses koolis, kus tehti teadusteatrit ning korraldati põnevaid füüsikakatseid 5.–9. klasside õpilastele. Ringreis oli osa Berliini Eesti Suursaatkonna projektist „E wie Estland”, millega tähistati Eesti Vabariigi juubelit Saksamaal.

Etenduste käigus korraldatakse mitmesuguseid trikke ja eksperimente, millega demonstreeritakse loodusseadusi. Samuti tutvustatakse teadussaavutusi ning teadlaste ja inseneride tööd.

Teadusbussi meeskond koosneb vabatahtlikest üliõpilastest, kes on peamiselt Tartu Ülikooli tudengid. Neile toimub vastav Tartu Ülikooli poolt korraldatud seminarikursus, mis aitab Teadusbussi tegemistesse paremini sisse elada. Labor tegutseb alates 2005. aastast, 2012. aasta suveks oli bussi meeskond külastanud juba enam kui 300 kooli. "Suure Vankri" projektijuht on Kaido Reivelt.

Teadusbuss Suur Vanker võitis 2007. aastal Euroopa Liidu Descartes'i teaduskommunikatsiooni preemia konkursil finalisti auhinna. (Descartes'i teaduskommunikatsiooni preemiat antakse välja alates 2004. aastast eesmärgiga tunnustada neid, kes on olnud eriti edukad ja innovaatilised teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mõistetavaks muutmisel.) 5000 euro suurune preemiaraha anti koos diplomiga üle Brüsselis toimunud ELi seitsmenda raamprogrammi avamisüritusel.

Praegused lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsika[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsikasou näitab eksperimente nii, et etenduse lõpuks peaks vähemasti ettekujutus füüsikast kui purukuivast asjast olema kadunud. Teisiti, füüsikasou on seesama teadusteater, mida juba 2005. aastast alates on Teadusbussi lipu all Eesti koolides tehtud tänaseks juba rohkem kui kolmesajas koolis. Lavastuses näidatakse vahvaid eksperimente väga mitmest füüsika valdkonnast, nagu elektriõpetus (välgud, lendavad taldrikud), soojusõpetus (pilved, auramine, paisumine ja pauk) või mehaanika (inerts, pöördliikumine). Vaataja võiks saada esmase arusaamise, et iga valemi taga on tükk päriselu ja see päriselu võib täitsa põnev olla.

Keemia[muuda | muuda lähteteksti]

Keemikud oskavad võluda kõiksugu pulbrite, vedelike ja gaasidega. Kusjuures nende askeldamise tulemused on tihti sedavõrd üllatavad, et ütelus harjavarrest tulla võivast paugust võib vabalt pärineda mõne iidse keemiahuvilise hütist. Need Tartu Ülikooli keemia- ja materjalifüüsika tudengid, kes selle kava kokku panid tegid oma tööd kahtlemata suurepäraselt, sest peab ikka parasjagu leidlikkust omama, et kahest vedelast ainest toatemperatuuril üsnagi hästi põrkav pall kokku mätsida. Etenduse käigus saadakse vastused järgnevatele küsimustele. Miks ei ole hea hapniku ballooni mõistlik põlevate asjade läheduses hoida? Kuidas ehitada maailma kõige lihtsam suurtükk? Miks vatt on mõnikord nagu püssirohi? Õhupalle kulub etenduse kestel ikka mitu tükki - suurem osa neist lähevad pauguga lõhki.

Tuli[muuda | muuda lähteteksti]

Tuli on olnud inimeste kaaslane ja abivahend juba kaugest minevikust. Läbi ajaloo on kasutatud väga erinevaid vahendeid tule tegemiseks. Praegu me küll tunneme tikke ja tulemasinat, aga eelnevalt on löödud kokku kahte kivi, hõõrutud puupulka, kasutatud klaasikilde jne. Kuidas saab tänapäeval tuld teha kui mitte kasutada tikke, vaid teadmisi ja mõnda kapist leitud kemikaali?

Tuli võib olla mõnikord ohtlik ja hävitada meile kalliks peetu. Kuidas taltsutada tuld ja hoida teda enda kontrolli all? Siinkohal tulevad jällegi appi teadmised füüsikast ja keemiast. Lavastuses on näha, kuidas tuld on võimalik kasutada näiteks liikumiseks.

Teadusbussi tulelavastus näitab erinevaid vorme tulest, tema värvidest, süttimisest ning kirjeldab võimalusi tule kasutamiseks ja kontrollimiseks läbi efektsete katsete.

Mustkunst[muuda | muuda lähteteksti]

Mustkunst on imeline leiutis: see paneb üllatusest ahhetama nii suure kui väikese. Tihtipeale loob efekti aga lihtsalt silmapete. Teadusbuss silmapetetega ei tegele, vaid näitab maagilist teadust. Tihtipeale seisavad esmapilgul võimatute nähtuste taga vahvad loodusteadused, eelkõige füüsika ja keemia. Katseid tehakse koduste vahenditega ning õpetatakse ka publikule selgeks paar lihtsamat trikki ja selgitatakse, miks need just nii töötavad. Hiljem on nendega igaühel võimalik näiteks peoseltskonda lõbustada. Samuti tehakse eksperimente, mida kodus kindlasti järele proovida ei saa ega tohikski. Etenduse käigus vastatakse järgnevatele küsimustele. Kuidas õhupallist varrast läbi panna ilma, et see pauku teeks? Mida huvitavat võib leida beebimähetest? Mida teha, kui söögitegemine igavaks kipub? Tahad tunda ennast tõelise maagina ning omada võimet asju õhku tõusma panna?

Inimene[muuda | muuda lähteteksti]

Lavastuses käsitletakse inimese vereringe-, seede- ja hingamiselundkonda võimalikult huvitavalt ja lihtsalt, mida illustreeritakse erinevate organite näitamisega ning keemia ja füüsika alaste eksperimentidega.

Filmilavastus[muuda | muuda lähteteksti]

Kinokunst ja füüsika tunduvad esmapilgul olevat väga erinevad alad. Filme vaadates ei mõtle me tavaliselt füüsikaseadustele ja nende paikapidavustele linateostes. Seetõttu tunduvadki nii mõnedki kaadrid lausa uskumatud.

Teadusbussi filmilavastus aitab kinoklassikale heita märksa teaduslikuma pilgu. Kui kiiresti võiks jäätuda inimene absoluutse 0 kraadi juures? Mis temperatuuri juures jäätub õhk? Kas bussiga on võimalik hüpata ühe silla otsa pealt teisele? Kõike seda vaadatakse filmist ja hiljem katsetatakse mudeli peal järgi. Teadusbussi küll koolisaalis lendu ei saadeta, kuid väiksem mudel temast teeb aukartust äratava õhulennu.

Teadusbussi filmilavastus näitab, et kinosaalis nähtavad filmitrikid ei pruugi olla kooskõlas reaalsusega. Esmapilgul uskumatud asjad on tegelikult võimalikud, kui osata kasutada teadmisi füüsikast.

Veelavastus[muuda | muuda lähteteksti]

Mida on ühist inimesel ja maakeral? Miks mõnest pudelist vee valamine ning klaasist vee joomine võib osutuda võimatuks? Kas vesi on alati parim vahend tulekahju kustutamiseks? Kuidas allveelaevad sukelduvad? Nendele ja paljudele teistele elulistele ning esmapilgul lihtsatele küsimustele annab vastuse just veelavastus.

Kosmos[muuda | muuda lähteteksti]

Pimedatel ja selgetel õhtutel taevasse vaadates võime me näha palju erinevaid tähti ja ka Kuud. Kuid lisaks tähtedele on taevavõlvile end ära peitnud ka erinevad päikesesüsteemi planeedid. Millised nad on? Kuidas neid ära tunda? Vastuseid nendele küsimustele pakub Teadusbussi kosmoselavastus.

Siinkohal ei saa loomulikult Teadusbuss rääkida ainult juttu kaugetest planeetidest või kummalistest olevustest, kes võib-olla täheruumis ringi lendavad. Põnevate katsetega illustreeritakse keskkonda väljaspool Maad, räägitakse uusimatest kosmosetehnoloogiatest ja ka sellest, milleks meil kõike seda on vaja teada.

Helilavastus[muuda | muuda lähteteksti]

Selles kavas seletatakse lahti, kuidas heli tekib, levib ja miks me seda kuuleme. Näidatakse põnevaid katsevahendeid ja räägitakse eriskummalisi fakte nii loodusest kui ka mujalt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmunud artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Youtube.com videoid[muuda | muuda lähteteksti]