Sylvester

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Sylvester oli Eestis 1990–2002 tegutsenud metsatööstuskontsern.

Firma sünd ja äritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastal suvel rajatud Sylvesteri asutasid Mati Polli (hilisem nõukogu esimees), Kaido Jõeleht (kommerts­direktor), Peeter Mänd (metsandusdirektor)­, Urmas Nimmerfeldt (tegevdirektor) ja Uno Holmberg, kes jäi 1992. aasta oktoobris aktsionäride ringist kõrvale. Sama aasta detsembris liitusid seniste aktsionäridega Kuno Liblik, Endel Ermel, Gallo Trei ja Ingrid Prants, 1995. aasta juunis Enn Pruul. Järgmine muudatus omanikeringis toimus alles 2002. aasta augustis. Üheksast tuumikaktsionärist kuus õppisid metsamajandust Eesti Põllumajanduse Akadeemias kursusel, mis lõpetas 1976. aastal.[1]

1995. aastast tegi Sylvesteri koostööd Skandinaavia kontserniga Stora Enso, mis omandas Sylvesterile kuulunud Imavere saeveski aktsiatest algul 19,9 ja hiljem kokku 34 protsenti.[2]

Sajandivahetuseks oli Sylvesteri mõju Eesti metsandusele ulatuslik. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) liikmesfirmadest kuulus Sylvesteri gruppi umbes veerand.[3] 2001. aastal laienes Sylvester Lätti, plaaniti laienemist ka Leetu ja Venemaale.[4] Eesti suurematest saeveskitest kuulusid kontserni Imavere (2001. aasta tootmismaht 305 000 tm), Paikuse (143 000 tm), Näpi (62 323 tm) ja Sauga (23 000 tm), samuti Lätis asuv Launkalne saeveski (2002. aasta prognoos 80 000 tm).[2] 2002. aasta 9 kuu jooksul oli Sylvesteri käive 1,475 miljardit krooni ja kasum 139 miljonit krooni[2], 2002. aastal tervikuna oli käive 2,3 miljardit krooni (147 miljonit eurot) ning kontsern valitses 40% Eesti puiduturust[5].

Sylvesteri müük Stora Ensole[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastast valmistuti Sylvesteri grupis börsileminekuks, samuti kavandati tselluloositehase rajamist. Mõlemad plaanid jäid siiski teostumata.[1] Selle asemel müüdi Sylvester 2002. aastal Soome-Rootsi kontsernile Stora Enso.[3] Tehingu eel laienes Sylvesteri aktsionäride ring veel 88 võrra[1], kokku 97 aktsionärini[5]. Omanikeringi laiendamise ja väike­aktsionäride huvidega arvestamise eest andis Estonian Business Schooli nõukoda Mati Pollile 2002. aasta ärijuhi tiitli. Stora Enso omandas 2002. aasta detsembris 66% Sylvesteri aktsiatest, 2005. aasta märtsis 34%. Sylvesteri nõukogu esimehe Mati Polli hinnangul oli tegu Eesti metsatööstuse ajaloo suurima tehinguga. Äripäeva arvutuste järgi oli tehingu ligikaudne kogumaht 2,7 miljardit krooni ehk 177 miljonit eurot.[1] Äripäeva andmeil tõi tehing Eestisse juurde üle 70 kroonimiljonäri.[5] Mitmed Sylvesteri juhtidest jäid tehingu järel tööle Stora Ensosse. Enamik Sylvesteri metsavarumispunktidest ja saeveskitest suleti 2008.–2010. aasta majandussurutise ajal, mõned tütarettevõtted (Puidulaadimise AS, AS Freselle, AS Sylvester Kuusalu ja AS Pärnu Mets) müüs Stora Enso algsetele omanikele tagasi. [6][5]

Müügitehingu struktuur ja järgnenud maksuvaidlus[muuda | muuda lähteteksti]

Sylvesteri osaluste müügi eel andsid aktsionärid aktsiad soetusmaksumusega üle endale kuuluvatele firmadele, mis seejärel aktsiad kõrgema hinnaga Stora Ensole müüsid, kuna otse eraisikuna müües tulnuks neil tasuda müügitulult tulumaks, ettevõtted aga olid Eestis müügitehingu toimumise ajal tulumaksust vabastatud – tulumaksuga maksustati vaid tulu edasine väljavõtmine firmast dividendidena. Eelnevalt konsulteerisid aktsionärid maksuametiga, kust said maksuameti tollase juhi Aivar Sõerdi allkirjaga vastuse, milles kinnitati, et ettevõtlusse suunatud tulult nad tulumaksu tasuma ei pea.[7]

Siiski järgnes müügitehingule Sylvesteri endiste omanike ja maksuameti vaheline maksuvaidlus ja aastaid kestnud kohtuasi.[3] Vaatamata müügieelsele konsultatsioonile maksuametiga, loobus maksuamet 2005. aastal oma senisest seisukohast, otsustas pidada Eesti toonases äripraktikas ebatüüpiliselt struktureeritud tehingut maksudest kõrvalehoidmiseks ja esitas maksunõuded kokku 404 miljoni krooni ulatuses. Nende alusel tasus 34 isikut 386 miljonit krooni füüsilise isiku tulumaksu. Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtutes kulgenud kohtuprotsess läbis kõik kohtuastmed ja lõppes 17. juunil 2009 langetatud Riigikohtu otsusega, mille kohaselt tuli maksuametil tagastada omanikele tehingult võetud tulumaks ja selle intressid ning katta kohtukulud.[8] Maksuameti otsuse aluseks oli maksukorralduse seaduse §84, mille kohaselt hinnatakse iga äritehingut mitte selle vormi, vaid majandusliku sisu järgi.[9] 2008. aastal leidis Sylvesteri protsessi ühe vaheotsuse teinud Tallinna halduskohtu kohtunik Tiina Pappel, et §84 on vastuolus põhiseaduse §13 tagatud õigusselguse põhimõttega, kuna "võimaldab lugeda maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguteks ka neid tehinguid, mida isik ei ole teinud maksuseaduste rikkumise tahtlusega". Samuti tekkis kohtuniku hinnangul topeltmaksustamine, kui Sylvesteri endised aktsionärid müügitulu oma firmadest dividendidena välja võtsid.[10]

Sylvesteri omanike investeering Est-Fori[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed Sylvesteri kunagistest aktsionäridest investeerisid 2016. aasta oktoobris loodud ettevõttesse Est-For Invest OÜ, mille eesmärk on rajada nn Tartu tselluloositehas.[11][5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Väinu Rozental Eesti edulugu nimega Sylvester Äripäev, 11. detsember 2017 (vaadatud 20.05.2018)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Helve Laasik Sylvesteri müük on tänavune tipptehing Postimees, 19. detsember 2002 (vaadatud 20.05.2018)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Väinu Rozental Sylvesteri müük tekitas asjatut hirmu Äripäev, 18. september 2015 (vaadatud 20.05.2018)
  4. ↑ Paavo Kangur Meie mees Lätis Eesti Ekspress, 19. juuni 2002
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Aivar Õepa Miljarditehase rajajate eelmine suurtehing: Sylvesteri müük Stora Ensole EPL, 10.01.2017 (vaadatud 20.05.2018)
  6. ↑ Väinu Rozental VII peatükk. Sylvesteri miljonärid jäid Stora palgale Rmt: Varju hoidvate miljonäride kasvulava: Edulugu nimega Sylvester. Äripäev, s.a. (vaadatud 19.05.2018)
  7. ↑ Väinu Rozental Maksuamet uurib enda loaga tehtud skeemi Äripäev, 27. jaanuar 2006 (vaadatud 19.05.2018)
  8. ↑ Holger Roonemaa Riik sai ajaloo kalleima karistuse EPL, 18.06.2009 (vaadatud 19.05.2018)
  9. ↑ Andrus Karnau Sylvesteri looja seljatas maksuameti Postimees, 3. juuni 2008 (vaadatud 19.05.2018)
  10. ↑ Andrus Karnau Maksuamet tahab Sylvesteri müüjailt 400 miljonit krooni Postimees, 4. juuni 2008
  11. ↑ Väinu Rozental Kes on hiigelinvesteeringu taga? Äripäev, 10. jaanuar 2017 (vaadatud 19.05.2018)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sylvester&oldid=6453041"