Maksu- ja Tolliamet

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Maksuamet)
Maksu- ja Tolliamet
Lühend MTA
Asutatud 2004[1]
Tüüp valitsusasutus
Asukoht Lõõtsa tänav 8a, Tallinn
Peadirektor Raigo Uukkivi
Emaorganisatsioon Rahandusministeerium
Töötajad 1300
Veebileht https://www.emta.ee/

Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis tegeleb riigitulude haldamise, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamise ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega. Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.[2]

Maksuamet ja Tolliamet ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004.

Maksu- ja Tolliamet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduva maksu- ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalvega ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maksuamet[muuda | muuda lähteteksti]

Enne teist maailmasõda tegutsesid fiskaalpoliitikaasutused Maksuametid Rahaministeeriumi alluvuses. Tallinna I – VI maksuamet tegutses hoonetes: Endla tänav 2, Toompuiestee 3 ja Harjumaa I ja II maksuamet, Rahukohtu tänav 1.

Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Maksuamet.[3]

Eesti NSV valitsuse määrusega nr. 79, 25. aprillil 1990. aastal kinnitati Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti põhimäärus.[4] 1998. aastal kinnitati regionaalsete maksuametite - Harju Maakonna Maksuamet, Hiiu Maakonna Maksuamet, Ida-Viru Maakonna Maksuamet, Jõgeva Maakonna Maksuamet, Järva Maakonna Maksuamet, Läänemaa Maksuamet, Lääne-Viru Maakonna Maksuamet, Narva Linna Maksuamet, Põlva Maakonna Maksuamet, Pärnu Maakonna Maksuamet, Rapla Maakonna Maksuamet, Saare Maakonna Maksuamet, Tallinna Maksuamet, Tartu Maakonna Maksuamet, Valga Maakonna Maksuamet, Viljandi Maakonna Maksuamet, Võru Maakonna Maksuamet - põhimäärused.[5] 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Endla 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Kotzebue 14, Tallinn).[6]

20. detsembril 1990 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega viidi sisse ENSV kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused ja sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aastani või rahatrahviga 300–1000 rublani. EV Riikliku Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti aga õigus määrata rahatrahve.

Tolliamet[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi tolliametid tegutsesid Eesti alal 1918. aastani ja lõpetasid tegevuse seoses Saksa okupatsiooni algusega ja jätkas toll tegevust uutel alustel Eesti Vabariigi Tolli Peavalitsuse alluvuses 1918. aasta lõpul[7]. Aastatel 1918–1924 tegutses Tallinna Tollivalitsus, 1924–1932 Tallinna Peatolliamet ja 1932–1940 Tallinna Tolliinspektsioon[8]. Enne teist maailmasõda tegutses Tollipeavalitsus Rahaministeeriumi alluvuses, Tallinnas Uus-Hollandi tänav 4[9].

Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Tolliamet.[10]

1990. aasta augustis otsustas Eesti NSV valitsus:

  • kehtestada, et liha, lihasaaduste ja elusloomade väljavedu toimub ainult Eesti Kaubalitsentsiameti poolt välja antud litsentside alusel.
  • teha Kaubalitsentsiametile, Tolliametile ja Siseministeeriumile ülesandeks organiseerida liikuvate operatiivkontrolli postide loomine Läti Vabariigi ja Vene NFSV-ga piirnevatel aladel, et kontrollida liha ja lihasaaduste väljaveo litsentside kasutamist ning selleks kehtestatud korrast kinnipidamist.

Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, Eesti Vabariigi "Majanduspiiri seadus" võeti vastu 22. oktoobril 1990. aastal.[11] 25. oktoobril 1990. aastal alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll. 1. november 1990 kinnitati Valitsuse määrusega kontrollpunktide loetelu: Pärnumaal, Ikla II Tallinn-Riia maanteel; Viljandimaal, Mõisaküla Kamara-Mõisaküla maanteel ja Lilli ja Imavere-Drabeši maanteel; Valgamaal, Valga I Viljandi maanteel ja Ringtee ristmikul; Võrumaal, Vastse-Roosa Võru-Mõniste maanteel, Luhamaa piiripunkt Pihkva-Riia maanteel ja Murati piiripunkt Pihkva-Riia maanteel; Põlvamaal, Koidula Tartu-Petseri maanteel, Piusa silllal Ulitina-Saatse maanteel (100 m Piusa jõe sillast); Ida-Virumaal, Narva I Kulgu sadamas, Narva III kontrollpunkt Tallinn-Leningradi maanteel. 1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks Eesti Vabariigi majanduspiiri 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

1991. aasta aprillis otsustas Eesti NSV valitsus Eesti majanduspiiri kaitseteenistuse[12] baasil moodustada riigiministri, Raivo Vare valitsemisalas 8. aprillil 1991. aastal Eesti Riiklik Piirikaitseamet. 15. juulil 1991. aastal moodustati Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti baasil Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis tolliinspektuuridega: Tolliameti keskaparaat, Vıru TI, Põlva TI, Pärnu TI, Viljandi TI, Valga TI, Ida-Virumaa TI, Narva TI, Lääne-Virumaa TI, Tartu TI, Läänemaa TI, Saaremaa TI, Hiiumaa TI, Harju TI, Tallinna TI. Hiljem liideti Tallinna ja Harju TI ning loodi Järva TI. 28. augustil 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lahutada regionaalse Eesti Vabariiklik Tolliamet NSV Liidu tollisüsteemist ja liita Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga.[13] 29. augustil 1991 reorganiseeriti Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseametiks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse määrusega

1. oktoobrist 1991. aastast moodustati Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet (Eesti Tolliamet).[14] NSV Liidu Tollikomitee likvideeris alluva Eesti Vabariikliku Tolliameti 4. novembril 1991. Eesti Tolliametit juhtisid Tolliameti peadirektor Mati Jürgens, peadirektor asetäitjad Rein Velling ja (1991–1993) Igor Kristopovitš. Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.

7. novembril 1997 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, millega ka senine Riiklik Tolliamet nimetati Tolliametiks.

Maksu- ja Tolliamet[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 2004 ühendati Maksuamet ja Tolliamet Maksu- ja Tolliametiks. Ühendamine toimus neljas etapis. Esimese etapina toimus maksuhaldurite ühinemine ja maksuameti struktuurireform. Teise etapina viidi läbi piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Kolmandas etapis toimus tolliinspektuuride ja piirkondlike maksukeskuste ühinemine ning neljandas etapis viidi lõpule ühtse maksuhalduri organisatsioonilised ümberkorraldused.[15]

Ühendamise tulemusena moodustati 2004. aastal 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asusid Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus Maksu- ja Tolliameti töökorraldust puudutavaid määruseid, mille tulemusena läks amet regionaalselt tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule tegevuspõhimõttele. Nelja teeninduspiirkonna asemel jäi üks ühtne teeninduspiirkond. Muudatuste eesmärk oli muuta Maksu- ja Tolliameti tegevus efektiivsemaks.[16]

2013. aastal kolis Maksu- ja Tolliamet uude büroohoonesse Ülemiste Citys.[17]

Maksu- ja Tolliamet võttis 20. aprillil 2017 kasutusele Cybernetica AS arendatud Eesti tollitariifistiku infosüsteemi, mis oli suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud ettevõtete tegevust lihtsustavast arendusest. Eesti tollitariifistiku infosüsteem tehti esimesena EL-i kättesaadavaks ka nutirakenduses.[18]

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Ameti ülesanded on:

  1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine;
  2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine;
  3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine;
  4. enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine;
  5. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine;
  6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine;
  7. maksu- ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
  8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses;
  9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine;
  10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
  11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas;
  12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus- ja ümberõppe) korraldamine;
  13. oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus;
  14. rahvusvahelise maksu- ja tollialase infovahetuse korraldamine;
  15. väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine;
  16. välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine;
  17. hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena;
  18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.[19]

Maksuameti ning Maksu- ja Tolliameti peadirektorid[muuda | muuda lähteteksti]

Maksu- ja Tolliameti juhtkond ja struktuuriüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raigo Uukkivi – peadirektor
  • Raili Roosimaa – peadirektori asetäitja maksude alal
  • Ursula Riimaa – peadirektori asetäitja tolli alal
  • Janek Rozov - peadirektori asetäitja arenduste alal[2]

Struktuuriüksused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peadirektor:
    • Juriidiline osakond
    • Kommunikatsiooni- ja välissuhete osakond
    • Personaliosakond
    • Haldusosakond
    • Sisekontrolli osakond
    • Uurimisosakond
  • Peadirektori asetäitja maksude alal:
    • Maksuauditi osakond
    • Maksude osakond
  • Peadirektori asetäitja tolli alal:
    • Tolliosakond
  • Peadirektori asetäitja arenduste alal:
    • Teabeosakond
    • Teenuste osakond[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Valitsus kiitis heaks Maksuameti ja Tolliameti liitmise, 23. oktoober 2003, www.rahandusministeerium.ee (vaadatud 23.07.2020)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Tutvustus ja struktuur". Vaadatud 29.01.2024. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime ":0" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  3. Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990
  4. "Eesti NSV Riikliku Maksuameti põhimääruse" kinnitamise kohta Eesti NSV Riikliku Maksuameti põhimäärus
  5. Maksuameti kohalike asutuste põhimääruste kinnitamine, RTL 1998, 24, 153
  6. Tallinna Maksuameti ümberkorraldamine, RTL 1998, 210, 821
  7. 1.10.1. Tolliametid, www.eha.ee
  8. ERA.79. Tallinna Tolliinspektsioon
  9. Tallinna Tolliinspektsioon teatab, et.. teateid saab igal tööpäeval kella 8—14.30 Tallinna TolllinspektsiooniSt U. Hollandi 4, telef. 463-52., Uus Eesti, nr. 114, 29 aprill 1940
  10. Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990
  11. Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus, Ülemnõukogu seadus
  12. Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseks kaitseteenistuse moodustamise kohta, Vabariigi Valitsus korraldus 15. oktoobrist 1990.a. nr. 305-k
  13. Otsus ühtse tollisüsteemi rakendamisest Eesti Vabariigis. Ülemnõukogu 28.08.1991 otsus
  14. Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti moodustamise kohta, RT 1991, 35, 430
  15. "Riigikogu kinnitas maksu- ja tolliameti ühendamise kava". Eesti Päevaleht. 17. detsember 2003. Vaadatud 22.12.2021.
  16. "Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 25. oktoober 2012". 25. oktoober 2012. Vaadatud 22.12.2021.
  17. "Maksu- ja tolliamet kolib Ülemiste Citysse". 15. detsember 2011. Vaadatud 22.12.2021.
  18. "Eesti tollitariifistiku infosüsteem kolis nutitelefoni". raamatupidaja.ee. 21. aprill 2017. Vaadatud 22.12.2021.
  19. § 7. Ameti ülesanded, Riigi Teataja, Vastu võetud 06.10.2008 nr 29
  20. MTA uueks juhiks nimetati Valdur Laid, Maksuamet, 11. aprill 2017
  21. Maksu- ja tolliametit hakkab vedama Olympic kasiino eksjuht, Postimees, 18. detsember 2020
  22. Maksuametist lahkuv Madis Jääger asub tööle Apollo Groupi juhina, www.err.ee, 13.09.2021

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]