Suhhoi Su-24
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Suhhoi Su-24 | |
|---|---|
| Tüüp | Hävituslennuk |
| Tootjad | Suhhoi |
| Riik | Nõukogude Liit |
| Kogus | ~ 1400 |
| Meeskond | 2 |
| Pikkus | 22,53 m |
| Tiivaulatus | 10,37–17,64 (vastavalt tiivakonsoolide asendile) |
| Tiivapindala | 55,2 m² |
| Tühimass | 22 300 kg |
| Mootor | 2× Saturn/Ljulka AL-21F-3A reaktiivmootor 2 x 75kN, forssaasil 109,8kN |
| Tippkiirus | 1,07 kuni 2,18 Mach |
| Lennulagi | 17 500 m |
| Lennukaugus | 2775 km |
Suhhoi Su-24 (NATO koodnimega Fencer) on muudetava tiivanoolsusega kahemootoriline ründelennuk. Nõukogude Liidus arendatud, iganenud igailma ründelennuki Jak-28 asendamiseks. Esimene idabloki lennuk, milles on integreeritud digitaalne navigatsiooni- ja relvasüsteem.
Kontseptsioonilt analoogne 1964. aasta detsembris esmalennu teinud USA lennukiga General Dynamic F-111. Nõukogude õhujõududele oli vajalik samasuguse võimekusega madalatel kõrgustel ülehelikiirusel (1315 km/h) lendav lennuk.[1]. Su-24 esmalend toimus 17. jaanuar 1970. Ehitati ca 1400 lennukit, on siiani Venemaa õhu- ja mereväe relvastuses.
Lennuki tiivakonsoole saab lennus nihutada nelja asendisse: tiivanoolsus 16° õhku tõusul ja maandumisel, 35° ja 45° tavaliselt lennul, 69° suurel kiirusel. Su-24 arendab optimaalsel kõrgusel kuni kahekordset helikiirust Mach 2,18 (2320 km/h).
Lennuki püsirelvastuses on üks 23mm automaatkahur ja 8 tiiva-alust kinnituspülooni, kuni 8000 kg erinevat laadi relvastuse riputamiseks.
Vaatamata lennuki tahumatusele, nagu N. Vene lennukid ikka, on Su-24 Araabia paariariikides teada-tuntud tugevuse tõttu küllaltki nõutud kaup.
Su-24 arendamise käigus tehtud katselendudel on oma eluga hüvasti jätnud suurim arv Suhoi lennukite katselendureid, katapulteerunud lenduritest 8 jäi ellu ning 13 hukkus.
Viited [muuda]
- ↑ Robert Jackson, Martin W. Bowman, 2006: "Lennukid". Trak Pen OÜ, Singapur. lk 481