Suhhoi Su-24

Allikas: Vikipeedia
Suhhoi Su-24
Su-24 Fencer Right side gear down.jpg
Tüüp Hävituslennuk
Tootjad Suhhoi
Riik Nõukogude Liit
Kogus ~ 1400
Meeskond 2
Pikkus 22,53 m
Tiivaulatus 10,37–17,64 (vastavalt tiivakonsoolide asendile)
Tiivapindala 55,2 m²
Tühimass 22 300 kg
Mootor 2× Saturn/Ljulka AL-21F-3A reaktiivmootor 2 x 75kN, forssaasil 109,8kN
Tippkiirus 1,07 kuni 2,18 Mach
Lennulagi 17 500 m
Lennukaugus 2775 km

Suhhoi Su-24 (NATO koodnimega Fencer) on muudetava tiivanoolsusega kahemootoriline ründelennuk. Nõukogude Liidus arendatud, iganenud igailma ründelennuki Jak-28 asendamiseks. Esimene idabloki lennuk, milles on integreeritud digitaalne navigatsiooni- ja relvasüsteem.

Kontseptsioonilt analoogne 1964. aasta detsembris esmalennu teinud USA lennukiga General Dynamic F-111. Nõukogude õhujõududele oli vajalik samasuguse võimekusega madalatel kõrgustel ülehelikiirusel (1315 km/h) lendav lennuk.[1]. Su-24 esmalend toimus 17. jaanuar 1970. Ehitati ca 1400 lennukit, on siiani Venemaa õhu- ja mereväe relvastuses.

Lennuki tiivakonsoole saab lennus nihutada nelja asendisse: tiivanoolsus 16° õhku tõusul ja maandumisel, 35° ja 45° tavaliselt lennul, 69° suurel kiirusel. Su-24 arendab optimaalsel kõrgusel kuni kahekordset helikiirust Mach 2,18 (2320 km/h).

Lennuki püsirelvastuses on üks 23mm automaatkahur ja 8 tiiva-alust kinnituspülooni, kuni 8000 kg erinevat laadi relvastuse riputamiseks.

Vaatamata lennuki tahumatusele, nagu N. Vene lennukid ikka, on Su-24 Araabia paariariikides teada-tuntud tugevuse tõttu küllaltki nõutud kaup.

Su-24 arendamise käigus tehtud katselendudel on oma eluga hüvasti jätnud suurim arv Suhoi lennukite katselendureid, katapulteerunud lenduritest 8 jäi ellu ning 13 hukkus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Robert Jackson, Martin W. Bowman, 2006: "Lennukid". Trak Pen OÜ, Singapur. lk 481