Sorokini armastusemudel

Allikas: Vikipeedia

Sorokini armastusemudel (ka armastuse kontseptuaalne mudel) on komi-vene-ameerika sotsioloogi Pitirim Sorokini armastuse kontseptsioon koos allikate, vormide ja armastuseenergiaga, mida tänapäeval vaadeldakse armastuse kontseptuaalse mudelina.

Pitirim Sorokin oli Harvardi Ülikooli sotsioloogia osakonna asutaja[1].

Sorokini armastuse kirjeldused võib liigitada kas religioosseteks või ka sotsiaalfilosoofilisteks. Oma teoses "The Ways and Power of Love: Types, Factors, and Techniques of Moral Transformation" (1954) uurib ta seitset armastuse vormi/domeeni (religioosne, eetiline, ontoloogiline, füüsiline, bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne) ning viit armastuse dimensiooni.

Kujundlikult võrdleb Sorokin armastuse vorme jäämäega, millel merepäälne ja nähtav üksnes väike osa (psühholoogiline armastus ja sotsiaalne armastus) ning seegi suuresti tundmata. Veel vähem on tema arvates võimalik paljudel inimestel mõista jäämäe veealust, nähtamatut osa, st armastuse transempiirilist osa, selle religioosseid ja ontoloogilisi vorme. [2]

Sorokini meelest on Jeesuse, Mahatma Gandhi jmt armastus inimkonna poole vastamata, kuid armastuseenergia allikas (inflow) on Jumal.

Inimestevaheliseks armastuseks peab ta tähenduslikke interaktsioone või ka suhteid kahe või enama inimese vahel. Sorokin on uurinud ka armastuse 'ülekande' võimalikkust, nt abielulahutuseaegne ja -järgne armastusekogemus võivad küll erineda, samas võivad osapooled püüda selle poole, et muutunud armastus jääks. Ta möönab ka, et esineb üleminekuid, kus sellest kogemusest sünnib viha.

Sorokini armastuse kontseptuaalset mudelit on vähe uuritud. Mõned kriitikud väidavad, et tema seitsmendat armastuse vormi pole võimalik mõõta.

Sorokin ise kirjeldas igasuguseid katseid armastust empiiriliselt mõõta (vt ka armastuse skaalad) terminitega quantophrenia ja "illusioon".

Vaatamata sellele on Levin (jt) tema teoste [3] põhjal koostanud armastuse skaala SMILE.[4]

Lühidalt kirjutavad autorid oma armastuse skaala tutvustuses, et kogu inimkonna ajaloo jooksul on suured poeedid, filosoofid, müstikud ja pühakud, kultuurilisest ja religioossest taustast hoolimata, pidanud antud ja vastu võetud armastust olemuslikuks heale elule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jeffries, Vincent. "Sorokin, Pitirim". Encyclopedia of Social Theory. California: Sage Publications.
  2. Levin ja Kaplan 2010:383.
  3. "Love: Its aspects, production, transformation and accumulation//Explorations in altruistic love and behavior: A symposium. Boston (MA): Beacon Press, 1950, lk 3-73.; "The Ways and Power of Love: Types, Factors, and Techniques of Moral Transformation.", 1954
  4. Levin ja Kaplan 2010

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]