Silmaava

Allikas: Vikipeedia

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.[1]

Silmaava suurus ja kuju võib erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Valgus läbib võrkkestale liikumiseks, nii sarvkesta, silma eeskambri, silmaava ja ka silmaläätse kui ka klaaskeha.[2]

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude pupillide kuju on üsna mitmekesine. Aga lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli vikerkesta lihaste abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on kassmaol (Telescopus fallax), osadel lõgismadulastel, harilikul rästikul vertikaalsed aga harilikul nastikul ümmargused pupillid. Piugmadude pupill on horisontaalne.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silmaava ülemisel ja alumisel äärel paiknevad vaskulaarsed ripatsid.

Pupill aheneb tugeva valguse, vaatlemise, magamise ja ka mõnede ravimite toimel parasümpaatiliselt innerveeritud silmaavasulguri (m.sphincter pupillae) ja temaga seotud anatoomiliste struktuuride tegevuse tulemina.

Pupill laieneb nõrga valguse, narkoosi, mitmete ravimite aga ka afektiseisundite, nagu viha ja hirm, toimel sümpaatiliselt innerveeritud silmaavalaiendaja (m.dilatator pupillae) ja temaga seotud anatoomiliste struktuuride tegevuse tulemina.[3]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeste silmaava on tavaliselt musta värvi ja ümmargune.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 700:2004.
  2. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, lk 516, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]