Sildalaldi

Allikas: Vikipeedia
Täisperioodalaldi sisendi positiivse poolperioodi vältel
Täisperioodalaldi sisendi negatiivse poolperioodi vältel

Sildalaldi ehk dioodsild on alaldi, mis koosneb dioodide rühmast, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Plussväljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinusväljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots.

Sildalaldi leiutas saksa füüsik Leo Graetz (1856–1941). Tema järgi on sildalaldit nimetatud ka Graetzi ahelaks.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühefaasiline sildalaldi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe- ja kolmefaasiliste dioodsildade skeemid
Korpustes dioodsillad

Ühefaasilise pinge alaldamiseks mõeldud sildalaldi koosneb ühest (poolperioodalaldi) või neljast (täisperioodalaldi) dioodist. Sisendile vahelduvpinge andmisel tekib väljundis pulseeriv alalispinge. Väljundi pulsatsiooni vähendamiseks kasutatakse silufiltreid.

Kui kasutada ühefaasilist poolperioodalaldit, on kaod alaldis väikesed, kuid pinge pulsatsioon on suur. Täisperioodalaldis on kaod küll suuremad, kuid pinge pulsatsioon on väiksem ja silufilter võib olla lihtsam.

Ühefaasilise sildalaldi peamine puudus on dioodide suhteliselt suur päripingelang. Sel põhjusel rakendatakse mõnikord ühekvadrandilisi osaliselt tüüritavaid sildalaldeid, milles kasutatakse kaht dioodi ja kaht türistori.

Diodebridge-eng.gif

Kolmefaasiline sildalaldi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmefaasiline sildalaldi

Kolmefaasilise vahelduvpinge alaldamiseks lisandub poolperioodalaldile täiendav sisendklemm, täisperioodalaldile aga kaks lisadioodi. Kuna kolmefaasilise pinge korral on faasid omavahel nihkes, on alaldi väljundpinge paremini silutud ja filter võib olla lihtsa skeemiga.

Heade tehniliste näitajate tõttu kasutatakse suurtel võimsustel kõige laialdasemalt just kolmefaasilist sildalaldit, kuna sellel on väike pulsatsioon, kõrge võimsustegur, lihtne ehitus ja madal hind. Tänapäeval kasutatakse ka transistore igasuguse võimsusega toiteallikates, vahelduvvoolumuundurites ja ka alalisvoolulülitina.[1]

Kolmefaasilistel diood- ja türistorsildalalditel on mõned puudused. Dioodalaldid ei võimalda energia tagastamist vahelduvvooluvõrku ja dioodide kommutatsiooni tõttu sisaldab nende sisendvool kõrgemaid harmoonilisi. Transistorlülititel põhinevate sünkroonalaldite kasutamisega saab need puudused kõrvaldada.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jõuelektroonika, lk. 29-30 www.ene.ttu.ee (pdf)