Alaldi
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Protsessi, kus vahelduvvool muudetakse alalisvooluks ilma vahepealse muundamiseta teist liiki energiaks, nimetatakse alaldamiseks.
Alalisvoolul töötab enamus kodu- ja kontorielektroonikast: arvutid, kellad, kõlarid, helivõimendussüsteemid, raadiod, printerid jms. Alaldi on üks osa seadme toiteplokist. Suurematel seadmetel asub see üldjuhul seadme korpuses, kuid väiksemad omavad tavaliselt välist toiteplokki e adapterit.
Alaldi koosneb pooljuhtventiilidest ehk dioodidest, elektroonikakomponentidest, mis lasevad elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Lihtsaimat, ühe ventiiliga alaldit läbides, jääb vahelduvvoolu täisperioodist järele poolperiood. Poolperioodide jada moodustab pulseervoolu. Keskpunkt- või sildalaldi korral on pulseervool katkematu.
Alaldi võib sisaldada peale pooljuhtdioodide ka väljundvoolu pulsatsiooni vähendavat silufiltrit, mis tagab ühtlase pinge.
[redigeeri] Vahelduvvoolu alaldamine erinevates alalditüüpides
Joonisel vasakult paremale: vahelduvvool - alaldi - alalisvool.
Alaldamine poolperioodalaldis: Vool liigub dioodist (D) paremale, noole teraviku suunas, kuid negatiivsed laengukandjad – elektronid – liiguvad vastassuunas.
Alaldamine keskpunkt-täisperioodalaldis: Moonutuste vältimiseks on trafos kaks mähist, mis peavad olema täpselt ühesuguse keerdude arvuga.
Alaldamine sildalaldis: Skeem sisaldab nelja dioodi, mis annavad samasuguse tulemuse kui keskpunkt-täisperioodalaldi. Trafos on ainult üks mähis, mis teeb selle lihtsamaks.
