Segusti

Allikas: Vikipeedia
Segusti skeemisümbol

Elektroonikas on segusti mittelineaarne ahel, mis teeb kahest sisendsignaalist uusi sagedusi. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist f1 ja f2 liidetud f1 + f2 ja lahutatud f1f2 sagedustega väljundsignaalid.

Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist signaalitöötlust. Näiteks on segusti võtmekomponent superheterodüünvastuvõtjas, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks vahesageduseks. Segusteid kasutatakse ka kandesageduse moduleerimiseks raadiosaatjates.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mittelineaarsete (näiteks eksponentsiaalsete) omadustega elektroonikakomponente saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat dioodi, sest neil on ebalineaarne pinge ja voolu suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati väiksema võimsusega kui sisendsignaal.

Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadist, näiteks transistori või elektronlampi. Aktiivsed segustid parandavad sisend- ja väljundviikude vahelist eraldatust, kuid võivad tekitada rohkem müra ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum.

Topelttasakaalustatud passiivne dioodsegusti. Väljundsignaal on olemas vaid siis, kui signaalid f1 ja f2 on olemas, kuigi f2 võib olla alalispinge

Segusteid võib jagada topoloogia järgi. Ühepoolsed segustid lasevad väljundisse osa sisendsignaalist. Topelttasakaalustatud segustil on sellised sümmeetrilised sisendid, mis suruvad mõlemat sisendsignaali maha, ning väljundisse jõuab ainult korrutatud signaal.[1] Topelttasakaalustatud segustid on keerukamad ja nõuavad suuremat võimsust. Segusti tüübi valik sõltub rakendusest.

Segusteid iseloomustatakse nende omaduste, näiteks võimenduse ja mürateguri järgi.[2] Segusteid saab ehitada üksikkomponentidest, kuid tänapäeval on need enamasti osa mikrokiibist või hübriidskeemidest.

Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla dioodid, transistorid ja madalamatel sagedustel analoogkordistid. Kasutatud on ka küllastuse lähedal olevaid ferriitsüdamikuga induktiivpoole.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Poole, Ian. "Double balanced mixer tutorial". Adrio Communications. Vaadatud 30. juulil 2012. 
  2. D.S. Evans, G. R. Jessop, VHF-UHF Manual. Third Edition, Radio Society of Great Britain, 1976, page 4-12

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]