Saaremaa rüütelkonna vapp
Saaremaa rüütelkonna vapp on Saaremaa rüütelkonna embleem, mida on kasutatud alates 1525. aastast.
Selle ebaheraldilise "vapi" ametlik kirjeldus 1802. aastast on järgmine: lehestikuga ääristatud sinine kilp, millel seisab kiiver. Kilbil tähed D. W. G. B. E. (De Wort Gottes blifft ewig, Jesaja 40: 8; eesti keeles "Jumala sõna püsib igavesti"). Kiivrist lehvib sinine lint pealiskirjaga "Glow der Ritterschop in de Wick vnd up Oesel". Kiivril seisab kahest loorberioksast varjutatud kurg väljasirutatud tiibadega.
Maamarssal Peter von Buxhöwden arvas 1838. aastal, et vapikilbi ebakorrapärane kuju tähendab Saaremaa kontuure ja oksad saart [siit Kuressaare (Kurre Saar) nimi].
Tegelikult, nagu juba Johann Christoph Brotze 1791. aastal märkis, on Saaremaa vapilind evangelist Johannese kotkas (mitte kurg).
Vapp põhineb Läänemaa ja Saaremaa rüütelkonna pitseril, mille esimene teadaolev jäljend pärineb 25. veebruarist 1525. Martin Körber väitis 1889. aastal, et vapp on annetatud piiskop Johannes Kyveli privileegiga 15. detsembril 1524, märkimaks üleminekut katoliku usult luterlusele. See väide pole õige. Tegelikult jäi piiskopkonna vapp, mida kasutasid piiskop, toomkapiitel, stiftifoogtid ja meeskohtunikud, muutumatuks kuni sekularisatsioonini ja isegi hiljem kasutas seda hertsog Magnus pretensioonivapina.
Peale Eestimaa rüütelkonna ei kasutanud Vana-Liivimaa rüütelkonnad 16. sajandini oma pitsateid, vaid pitseerisid oma liikmete pitsatitega. Konflikti ajal piiskop Johannes Kyveli ja rüütelkonna vahel 29. juulil 1524 kirjutas piiskop, et ta on rüütelkonnalt saanud ebatavalise pitseriga kirja. Tõenäoliselt see ongi uus rüütelkonna pitser, mis võeti kasutusele samal kuul Tallinnas toimunud Liivimaa evangeelsete rüütelkondade ja linnade kokkutuleku ajal. Luterlikuks muutunud rüütelkond vajas uut ühendavat embleemi.
On väidetud, et Saaremaa rüütelkonnale annetas vapi Saksi kuurvürst Friedrich III Tark[1]1525. aastal, kui Saaremaa vasallid ähvardasid astuda luteri usku. See väide ei saa olla õige, kuna Saaremaa rüütelkond oli siis juba evangeelne ja Friedrich III pole kunagi Saaremaad valitsenud.
1. oktoobril 1866 esitas senati heraldikadepartemang kinnitamiseks uue Saaremaa rüütelkonna vapi kavandi, millel oli sinisel väljal hõbedane sookurg mustade silmade, noka ja küüntega. Teadaolevalt seda uut vappi kasutusele ei võetud[2]
Saaremaa rüütelkonna vapp on kujutatud Saaremaa Põllumeeste Seltsi (Societas Rerum Rusticarum Studiosa Osiliensis) hõbemedalil.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Saaremaa rüütelkond
- Kuressaare piiskopilinnus
- Rüütelkonna hoone (Kuressaare)
- Eestimaa rüütelkonna vapp
- Liivimaa rüütelkonna vapp
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tiit Saare. Evangelist Johannes – Jeesuse noorim õpilane. Eesti Kirik, 23. detsember 2008.
- ↑ Tiiu Oja, Eero Medijainen. Eesti vapid ja lipud. Tallinn, Olion, 1993, lk. 37–38.
- ↑ Tiiu Leimus. Põllumeeste seltside medalid Eestis 1940. aastani. Studia Numismatica II. Tallinn, 2001, lk. 107 ja –145–146
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Bericht über die 84. Sitzung vom 5. November 1902. [Astaf von Transehe ettekanne]. Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1902. Mitau. 1904. S. 226-229.