Sŏul
| Sŏul |
|
|
| korea 서울 Sŏul |
|
|
| Pindala: 605,4 km² |
| Elanikke: 10 421 782 (2007) |
|
|
| Koordinaadid: 37° 35′ N, 127° 0′ Ekoordinaadid: 37° 35′ N, 127° 0′ E |
  |
|---|
Sŏul (ka Seoul, k.k. 서울, vt ka Sŏuli nimed) on Lõuna-Korea pealinn. Oli Korea pealinn 29. novembrist 1394 kuni Jaapani Keisririiki inkorpreerimiseni 1910. aastal, seejärel Põhja- ja Lõuna-Korea lõhenemiseni Jaapani provintsi Chōseni pealinn. Ka Põhja-Korea põhiseaduses oli pealinnana määratletud Sŏul, kuid 1972. aasta detsembri põhiseadusemuudatus kinnitas pealinnaks P'yŏngyangi, mis oli Teise maailmasõja järel amtelikult olnud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi valitsuse ajutine asukoht.
Päris-Sŏulis on 10 500 000 elanikku. Sŏuli suurlinnastus, mida sageli nimetatakse Pealinna piirkonnaks (korea keeles Sudogwon 수도권; 首都圈), ning mille hulka kuuluvaks loetakse ka miljonilinnu Incheonit ja Suwonit, elas 2009. aasta 31. detsembri seisuga umbes 25 miljonit inimest. Seega on Sŏuli ja selle satelliitlinnadesse koondunud umbes pool Lõuna-Korea rahvastikust. Sŏuli pealinnapiirkonda peetaks Tōkyō-Yokohama järel suuruselt teiseks suurlinnastuks maailmas. Mastaabivahe México, New Yorgi ja São Pauloga on siiski väike, kuid täpsema pingerea koostamist takistab suurlinnastute defineerimisel ja võrdlemisel kasutatavad erinevad kriteeriumid.
Sŏul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus-ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Sŏulis XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud ning 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Sisukord |
[redigeeri] Asend
Sŏul asub riigi loodeosas Põhja-Korea piiri lähedal keskmiselt 87 meetri kõrgusel üle merepinna. Linn asub Hani jõe alamjooksul, mis moodustub Sŏulist ida pool Bukhangangi ( ehk Põhja-Hani jõe) ja Namhangangi (ehk Lõuna-Hani jõe) liitumiskohal Yangsuris. Kesklinn on arvukatest mägedest ümbritsetud. Kesklinna vahetus naabruses kõrgub Namsan (e.k. Lõunamägi), mille otsas asuva teletornini viib köisraudtee. Bukhansani mägi (e.k. Hani jõest põhjas asuv mägi) asub põhja pool linna ning Namhansani mägi (e.k. Hani jõest lõunas asuv mägi) linnast kagus. Ümbruskonna orgudes asub arvukalt väikeseid külasid ja iidseid budistlike kloostreid. Linna lõunaservas asub Gwanaksani mägi, mis on linlaste jaoks tähtis puhkeala.
Korea sõja järel kahe Korea vahelise piirina toimival 38. laiuskraadil, mis asub Seoulist 56 km põhja pool, asub Panmunjeomi küla, kus 27. juulil 1953 allkirjastati Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline relvarahukokkulepe.
Seouli linna piirides asub Hani jões mitu saart, millest kõige olulisem on Yeouido. Üks jõeharu on maaparanduse eesmärgil kuivendatud. Seouli ajalooline süda asub geomantiliselt soodsas paigas seal w-tähe kujuliselt kulgevast jõest veidi põhja pool.
Linnasüdameks on vana Chosŏni dünastia aegne hoonestus.
[redigeeri] Sŏuli haldusjaotus
Sŏul jaguneb 25 linnarajooniks.
- Dobongi linnarajoon
- Dongdaemuni linnarajoon
- Dongjaki linnarajoon
- Eunpyeongi linnarajoon
- Gangbuki linnarajoon
- Gangdongi linnarajoon
- Gangnami linnarajoon
- Gangseo linnarajoon
- Geumcheoni linnarajoon
- Guro linnarajoon
- Gwanaki linnarajoon
- Gwangjini linnarajoon
- Jongno linnarajoon
- Jungi linnarajoon
- Jungnangi linnarajoon
- Mapo linnarajoon
- Nowoni linnarajoon
- Seocho linnarajoon
- Seodaemuni linnarajoon
- Seongbuki linnarajoon
- Seongdongi linnarajoon
- Songpa linnarajoon
- Yangcheoni linnarajoon
- Yeongdeungpo linnarajoon
- Yongsani linnarajoon
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Vaatamisväärsused
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sŏul |
