Põhja-Korea

Korea Rahvademokraatlik Vabariik korea 조선민주주의인민공화국 Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk
Põhja-Korea lipp Põhja-Korea vapp
Riigihümn	A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e
Pealinn	Pyongyang
Pindala	120 540 km²
Riigikeel(ed)	korea
Rahvaarv	24 051 200 (2009)
Rahvastiku tihedus	198 in/km²
Tööpartei esimene sekretär	Kim Chŏng-un
Riigipea	Kim Chŏng-un
Peaminister	Pak Pong-ju
Iseseisvus	15. august 1945
Rahaühik	Põhja-Korea vonn (KPW)
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.kp (ei ole tegelikult kasutusel)
ROK-i kood	PRK
Telefonikood	850

Põhja-Korea kontuurkaart

Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja-Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga (238 km ca 4km laiust piiritsooni), millega ta 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjast piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ning lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.

Nimi

Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn"' (북조선; 北朝鮮).

Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.

Riik

Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainukese partei Korea Tööpartei peasekretär ja Kaitsekomitee esimees. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused

Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusele kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, milliseid on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).

Rahvastik

Ligikaudu 99% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. hiinlasi on hinnanguliselt 50 000-175 000, mongoleid 7000, venelasi kuni 5000.

Majandus

Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus

Vaata ka

• Korea lõhenemine
• Põhja-Korea riigipeade loend
• Põhja-Korea valitsusjuhtide loend
• Põhja-Korea jalgpallikoondis
• Põhja-Korea tuumarelvad

Välislingid

• Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
• Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse Ekspress.ee, 21. juuni 2009
• Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
• Põhja-Korea inimõiguste olukord on talumatu, Euroopa Parlament, 12. aprill 2010

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad