Riia Aleksandri gümnaasium
Riia Aleksandri gümnaasium (vene keeles Рижская Александровская мужская гимназия, saksa keeles Alexander-Gymnasium von Riga) oli Riia esimene vene õppekeelega gümnaasium. Kool asutati Vene keisririigi venestamispoliitika raames Baltikumis ning sai nime Vene keiser Aleksander II järgi. Aja jooksul sai gümnaasiumist üks Riia parimaid koole ja selle on lõpetanud paljud kuulsad Läti teadlased ja kultuuritegelased. Tänapäeval asub gümnaasiumihoones Jāzeps Vītolase nimeline Läti muusikaakadeemia.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi keskel oli Balti riikides mitu saksakeelset gümnaasiumi: Riias kaks (klassikaline provintsiaalgümnaasium ja linna reaalgümnaasium), Miitavi (Jelgava), Tallinna, Liibavi ja Tartu. Vene riigivalitsus soovis hakata seda muutma ja luua ka venekeelsed gümnaasiumid. Balti kindralkuberneri krahv P. A. Šuvalovi ettepanekul saatis Rahvaharidusministeerium 1865. aastal Tartu haridusringkonda asjaga tutvuma salanõunik Mogiljanski. Tema aruande kohaselt ei olnud vene keel gümnaasiumides küll juhtpositsioonil, kuid venekeelsete gümnaasiumide rajamist ta vajalikuks ei pidanud. Lõpuks toetas valitsus aga ikkagi Šuvalovi ettepanekut ja 1. juunil 1867 lubas keiser Aleksander II avada Riias vene gümnaasiumi, millele anti tema nimi, et eristada seda kahest ülejäänud Riia gümnaasiumist.
Kohalikud keeled ning läti ja eesti õpilased[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna algusest peale eeldati, et gümnaasiumis õpivad erinevatest rahvustest lapsed ning et on vaja "mittevene päritolu noortele anda võimalus omandada üldhariduse kõrval ka täielik vene keele oskus", suurendati vene keele tundide arvu 1. klassis. Mittevene lapsed pidid aga kirikuslaavi keele asemel õppima rohkem saksa keelt. Arvestades, et Riia on kaubalinn, õpetati valikainena ka inglise keel. Lisaks pidas Šuvalov oluliseks, et väljaspool programmi õpitaks ka põlisrahvaste keeli: läti keelt Riias ja eesti keelt Tallinna gümnaasiumis, kuna "vene gümnaasiumid, mis viljelevad teaduslikult kohalikke keeli, mitte ainult ei eralda haridust taotlevaid lätlasi ja eestlasi nende rahvajuurtest ja sugulaste huvidest, nagu seda tehakse kohalikes Saksa õppeasutustes, vaid, vastupidi, annab lätlaste ja eestlaste lastele võimaluse ülal pidada ja tugevdada elavat ja viljakat sidet oma põlishõimudega, kelle vahel nad on omakorda valgustusjuhid ja vene keele teadmiste levitajad. Vene keele ja kirjanduse õpetajate meelitamiseks vene gümnaasiumidesse tõsteti nende palku; ja luteri usuõpetajad olid palgalt ja teenistusõiguselt võrdsed õigeusklike õigusõpetajatega.
Esimene lend[muuda | muuda lähteteksti]
3. oktoobril 1867 teatas A. A. Keyserling kohalike ajalehtede kaudu uue gümnaasiumi avamisest, mille tarbeks renditi keskllinna parimas asukohasNasledniku ja Aleksandrovski tänavate nurgal kaupmees Schuchardti kolmekorruseline maja. Gümnaasiumihoone oli ehitatud aastail 1870–1875 uusklassitsistlikus stiilis silmapaistvaima baltisaksa arhitekti Johann Friedrich Baumanni (1834–1891) projekti järgi.
1867. aasta detsembriks oli gümnaasiumisse soovijaid 141, kellest „90 õigeusklikku, 33 luterlast, 10 katoliiklast ja 4 vanausulist”. Gümnaasiumi esimeseks direktoriks valiti 23. detsembril N. P. Gamburtsov.
Gümnaasiumi avati 10. (22.) jaanuaril 1868. aastal. Õppetöö algas 30. jaanuaril ja esimene õppeaasta kestis poolteist aastat. Esialgu moodustati viis klassi: ettevalmistavad ja neli madalamat; kõrgemad klassid avati järgmise kolme aasta jooksul. 179 eksaminandist võeti vastu 128 inimest: ettevalmistusklassi 25, 1. klassi 40, 2. klassi 38, 3. klassi 17 ja 4. klassi 8 inimest.
Kooli avamisel osalesid Vene keisri sugulane Oldenburgi vürst Nikolai ja Baltikumi kindralkuberner Pjotr Albedinski. 1894. aastal pühitses Vene Õigeusu Kiriku Riia ja Jelgava peapiiskop Arseni Brjantsev gümnaasiumihoone teisel korrusel asuva kabeli.
Õppekava[muuda | muuda lähteteksti]
Gümnaasiumi kohustuslikud ained olid usuõpetus, vene keel, ladina keel, matemaatika, prantsuse ja saksa keel, ajalugu, geograafia, looduslugu, füüsika, kosmograafia, kalligraafia, joonistamine ja joonestamine. Õppetunnid kestsid 90 minutit. Hindeid pandi jooksvalt, mitte semestri lõpus. Kui õpilane sai järjest kaks mitterahuldavat hinnet, määrati talle järeleaitamise tunnid. Õppetundide vahel olid vahetunnid: algul 15–20 minutit, seejärel 5–8 minutit, alates kella 12-st sõid õpilased lõunat.
Gümnaasiumiõpilaste päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Koguarv | Aadlike ja ametnike lapsed | Vaimulike lapsed | Linnakodanike lapsed |
|---|---|---|---|---|
| 1869 | 144 | 62 | 3 | 71 |
| 1870 | 193 | 79 | 9 | 90 |
| 1871 | 207 | 86 | 15 | 93 |
| 1872 | 211 | 82 | 21 | 92 |
| 1873 | 205 | 78 | 26 | 93 |
| 1874 | 206 | 80 | 28 | 90 |
| 1875 | 233 | 94 | 32 | 98 |
| 1876 | 259 | 115 | 37 | 97 |
| 1877 | 292 | 130 | 41 | 113 |
| 1878 | 307 | 135 | 40 | 118 |
| 1879 | 313 | 149 | 32 | 118 |
| 1880 | 337 | 155 | 35 | 133 |
| 1881 | 376 | 175 | 36 | 151 |
| 1882 | 447 | 199 | 37 | 190 |
| 1883 | 498 | 213 | 35 | 226 |
| 1884 | 488 | 208 | 30 | 220 |
| 1885 | 446 | 196 | 26 | 192 |
| 1886 | 476 | 214 | 22 | 206 |
| 1887 | 480 | 204 | 20 | 216 |
| 1888 | 415 | 184 | 18 | 171 |
| 1889 | 403 | 178 | 15 | 174 |
| 1890 | 421 | 195 | 12 | 178 |
| 1891 | 437 | 200 | 12 | 178 |
| 1892 | 443 | 224 | 9 | 170 |
Esimene maailmasõda ja kooli evakueerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese maailmasõja alguseks oli Aleksandri gümnaasium oma 690 õpilasega Riia suurim kool. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Riia Aleksandri gümnaasium 1915. aastal Võrru ning sealt 1917. aasta mais edasi Saranskisse. Pärast sõda, 1919. aasta lõpus, anti hoone Läti konservatooriumi käsutusse.
Kooli direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1868–1885 Nikolai Pavlovitš Gamburtsov
- 1885–1886 Grigori Andrejevitš Jantševetski, ladina ja vanakreeka keele õpetaja, gümnaasiumi inspektor; alates 01.07.1885 direktor; 01.07.1886 määrati Tartu kubermangugümnaasiumi direktoriks
- 1886–1902 Jegor Vasiljevitš Beljavski
- 1902–1903 Pjotr Dmitrijevitš Pogodin
- 1903–1907 Nikolai Vasiljevitš Finokov
- 1907 – pärast 1913. aastat Porfiri Ivanovitš Bojarinov
Õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1868–1872 Aleksei Fedorovitš Štšelkunov, õigeusu õpetus
- 1872–1879 Vladimir Nikolajevitš Belski, õigeusu õpetus
- 1879–1895 Sergei Matvejevitš Korolev, õigeusu õpetus
- 1868–1891 Emil Hugenberger, luterlik usuõpetus
- 1868–1873 Adolf Karlovitš Martõnov, katoliku usuõpetus
- ?–1902 Pauls Gailitis, usuõpetus läti keeles
- 1868–? Kaspars Biezbārdis, läti keele õpetaja
- 1869–1881Viktor Pavlovitš Moskvin, vene keel ja kirjandus
- 1872–1872 Ivan Mokievitš Želtov, vene keel ja kirjandus
- 1881–1891? Nil Ivanovitš Tihhomirov, vene ja ladina keel
- 1868–1869 Sergei Gerasimovitš Okunkov, ladina keel
- 1870–1875 Darius Iljitš Nagujevski – ladina keel
- 1891–? Ilja Kapitonovitš Vasilkov, klassikalised keeled
- 1868–1876 Vassili Vassiljevitš Šihhov, matemaatika ja füüsika (aastast 1872 ka looduslugu VI klassis)
- 1868–1900? Orest Nikolajevitš Milevski, ajalugu ja geograafia
- 1879–1896? Andrei Aleksandrovitš Asharin, sakslane
- 1869–1881 Vassili Efimovitš Kalistov, joonistamine
- läti keeleteadlane Kārlis Mīlenbahs, gümnaasiumi saksa keele õpetaja
- läti kirjade tsensor, Riia Läti Lauluseltsi juhataja, Riia Läti Seltsi teatrikomisjoni juhataja Grigorijs Pasītis, gümnaasiumi läti keele õpetaja alates 1881. aastast
- Ärkamisaja tegelane Andrejs Stērste
Silmapaistvad õpilased[muuda | muuda lähteteksti]
- August Kirchenstein (lõpetas 1893)
- läti ohvitser Jānis Fabriciuss (1894)
- Sergei Tomilin (1895)
- läti kunstiajaloolane ja Läti Ülikooli esimene rektor Ernst Felsberg (1897)
- Eduard Pulpe (1906)
- Felix Zielens (1906)
- Sergei Juzeptšuk (1911)
- Vladimir Šervinski (1912)
- Sergei Sverženski (kuldmedal, 1913)
- Aleksander Talkovski (1913)
- läti luuletaja Aleksandrs Čaks (1914)
- läti pedagoog ja psühholoog Rūdolfs Jirgens
- läti füsioloog ja biokeemik Roberts Krimbergs
- Vidzeme 4. laskurkorpuse arst, kirurg Aleksandrs Mežciems
- läti kirurg Pāvils Mucenieks
- meditsiiniprofessor ja Läti Ülikooli rektor Jānis Ruberts
- Hugo Skulme (1913)
- kirurg, haigladirektor, meditsiiniajaloolane Pauls Stradiņš (kuldmedal, 1914)
- Vene impeeriumi ja NSV Liidu riigiteenistuja Aleksandrs Štange
- eesti arst Harry Busch
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Прибалтийские русские: история в памятниках культуры. Рига: Институт европейских исследований, 2010. Ред. А. В. Гапоненко, 736 с. ISBN 978-9934-8113-2-6 – стр. 358–360
- Двадцатипятилетие Рижской Александровской гимназии. Исторический очерк состояния гимназии с 1868 по 1893 год. / Сост. О. Милевский. – Рига: типо-литография Эрнста Платеса, 1893.
- Александровская гимназия // Рига : Энциклопедия = Enciklopēdija Rīga / [пер. с латыш. ; гл. ред. П. П. Еран]. – Рига : Главная редакция энциклопедий, 1989. – С. 161. – ISBN 5-89960-002-0.
- Бартеле Т. М. Рижская Александровская гимназия (1868–1914) – ответ на вызовы времени // Россия и Латвия в потоке истории. 2-я половина XIX – 1-й половины XX в. – М.: ИВИ РАН, 2015. – 336 с.–ISBN 978-5-94067-448-1.