Retinool

Allikas: Vikipeedia
Retinooli struktuurvalem

Retinool ehk akseroftool C20H30O (IUPAC-i nimetus 9,13-dimetüül-7-(1,1,5-trimetüültsüklohekseen-5-üül-6)-nonatetraeen-7,9,11,13-ool-15) on A-vitamiini kõige enam kasutatav derivaat (A1 vitamiin). Molekuli ehituse põhjal võib retinooli paigutada retinoidide, diterpenoidide, konjugeeritud polüeenide või ka allüülsete alkoholide klassi. Enamasti esineb see kahe isomeeri seguna: täis trans vorm ja mono-cis (ahela lõpu kaksiksidemes) vormina. Retinool lahustub rasvades ja orgaanilistes lahustites. Sünteetiliselt saadakse retinooli estrid beeta-jonoonist.

Retinooli avastasid 1913 Wisconsin-Madisoni ülikooli biokeemikud Elmer McCollum ja Marguerite Davis, kes eraldasid piimarasvas ja tursamaksaõlis lahustuva toitaine. Sellega kinnitasid nad samal aastal Yale'i ülikooli biokeemikute Thomas Burr Osborne`i ja Lafayette Benedict Mendeli oletust, et piimarasvas leidub rasvas lahustuv toitaine.[viide?]

Bioloogilised omadused ja leidumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Retinooli esinemine ja funktsioonid eluslooduses on käsitletud artiklites A-vitamiin ja retinoidid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]