Lafayette Benedict Mendel

Allikas: Vikipeedia
Lafayette Mendel

Lafayette Benedict Mendel (5. veebruar 1872 Delhi, New York9. detsember 1935 New Haven, Connecticut) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Ta uuris A-vitamiini, B-vitamiini, lüsiini ja trüptofaaniga seonduvat. Lafayette Benedict Mendelit peetakse A-vitamiini kaasavastajaks (1913).

Lafayette Mendel oli alates 1921. aastast Yale'i Ülikooli Sterlingi professor.

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1891 lõpetas ta Yale'i Ülikooli. Kuni doktorikraadi saamiseni oli ta Russell Henry Chittendeni assistent;
  • 1893 anti Mendelile doktorikraad;
  • 18931895 töötas ta Yale'i Sheffieldi Teaduskoolis (Yale's Sheffield Scientific School) instruktorina;
  • 1896. aastal määrati Mendel Yale'i Chittendeni laboratooriumi abiprofessoriks;
  • 1903 määrati ta Yale'i Meditsiinikooli, Yale Graduate Schooli ja Sheffieldi Teaduskooli professoriks;

Lafayette Mendel valiti 1911. aastal The American Society For Biochemistry and Molecular Biology presidendiks.[1]

Teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1909 alustas Mendel koostööd Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaama keemiku Thomas Burr Osborneiga uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.[2]

Mendeli laboratoorium paiknes Sheffieldi linna häärberi kunstigalerii ruumides kuid toitumiseksperimente viis ta koos Osborneiga läbi Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas.[3] Eksperimentide käigus "valguvaba piimapulbri" jpt toitainetega ning sünteetiliste preparaatidega, sai neile selgeks, et looduslikes toitainetes on asendamatud toitumisfaktorid, nad rääkisid ka vesilahustuvast faktorist B;[4]

  • 1913 avastas ta koos Thomas Burr Osborneiga võirasvas lisa toitumisfaktori, mis hiljem nimetati ümber A-vitamiiniks.
  • 1928ndaks aastaks sai neile selgeks, et albiino rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad aminohapped trüptofaan ja lüsiin essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Some Historical Aspects of Vegetarianism ..., 1904
  • Animal Experimentation and Nutrition, 1909
  • Lafayette Benedict Mendel koos Thomas Burr Osbornei ja Edna L. Ferry`ga, Feeding experiments with isolated food-substances Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) Washington D.C., 1911, Carnegie Institution of Washington, Publication No 156
  • The Action of Salts of Choline on Arterial Blood Pressure, 1912
  • Viewpoints in the Study of Growth, 1914
  • koos Thomas Burr Osborneiga, Acceleration of Growth After Retardation, 1916
  • koos Martha Richardson Jonesiga, Studies on Carbohydrate Metabolism in Rabbits, 1920
  • The Beaumont Medical Club, 1922
  • Nutrition: The Chemistry of Life, 1923
  • koos Marion Fay`ga, Nitrogen and Sulfur Metabolism in the Dog, 1926
  • koos Martha Koehne`ga, The Utilization of Fatty Oils Given Parenterally, 1929

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lafayette Benedict Mendel valiti 1913. aastal USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Aastal 1916 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Mendel pälvis 1927. aastal American Institute of Chemistsi poolt väljaantava kuldmedali.[5]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lafayette Mendel abiellus 29. juulil 1917. aastal Alice R. Friendiga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]