Reniin

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Reniini molekulaarstruktuur

Reniin (inglise renin) on neerude jukstaglomerulaarrakkude poolt komplekteeritav, proteolüütiline ensüüm, mis aktiveerib RAA-süsteemi (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem).[1][2] Katalüüs neerudest erituva reniini toimel: maksas sünteesitav angiotensinogeen (polüpeptiid) muutub ringlevas veres angiotensiin I-ks. Angiotensiin I omakorda muutub kopsudest pärineva angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) toimel angiotensiin II-ks. Angiotensiin II hulga suurenemisel on tugevalt veresooni ahendav (vasokonstriktsioon) toime, mille tulemusel tõuseb vererõhk ja suureneb aldosterooni süntees ning eritumine neerupealiste koores.

Reniini ensümaatilist katalüüsi kiirendavad hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu langus ning veremahu vähenemine jms. Samuti mõjutab reniini katalüüsi inimese kehaasend, lamades on selle süntees 2–3 korda madalam.

RAAS ja reniini süsteemse toime uurimuste tulemusel on välja töötatud suur hulk AKE-inhibiitoreid.

Sisukord

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. Südamehaigused, 2010, lk 23
  2. Meditsiinisõnastik 2004

Kasutatud kirjandus [muuda]

Välilingid [muuda]

Reniin Tartu Ülikooli teaduspublikatsioonides