Hüpokaleemia
Hüpokaleemiaks ehk kaaliumivaeguseks ehk vaegkaaliumiveresuseks nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) vere normaalsest madalamat kaaliumisisaldust.[1][2]
Kaaliumi hormonaalne kontroll allub neerupealise koore ja ajuripatsi hormoonidele.
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Normaalne kaaliumisisaldus veres on umbes 3,5–5,0 mEq/L.[3][4]
Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis klassifitseeritakse kaaliumivaegus jaotises: E87 Muud vedelike, elektrolüütide ja happe-leelise tasakaaluhäired:
- [E87.6] – Kaaliumivaegus.
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Nõrk hüpokaleemia ei tekita tihti mingeid sümptomeid, kuid võimalik on kerge vererõhu tõus ning harvad südame rütmihäired.
Mõõdukas hüpokaleemia (2,5–3 mEq/L) võib põhjustada lihasnõrkust, -valu või -krampe.
Kaaliumivaeguse kliinilisteks tunnusteks on:
- südame-veresoonkonnas: uimasus, ebanormaalselt madal vererõhk, südame rütmihäired ja südame seiskumine.
- seedeelundkonnas: oksendamine, anoreksia, kõhulahtisus.
- kuse-suguelundkonnas: liigkusesus.
- tugi- ja liikumiselundkonnas: lihasnõrkus, väsimus, jalakrambid.
- närvisüsteemis: närvilisus, segadus, depressioon , reflekside vähenemine jt.
Tõsise hüpokaleemia tagajärjeks võib olla lihashalvatus ja reflekside kadumine.
Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Hüpokaleemia põhjuste hulgas on vähene kaaliumi saamine toidust (harva otsustavaks teguriks), liigne kaaliumi väljutamine organismist suurte vedelikukaotustega (kõhulahtisus või liighigistamine) või uriiniga teatud ravimite mõjul, magneesiumipuudus, alkaloos ehk happe defitsiit veres. Kaaliumivaegust võivad põhjustada ka alkoholi, kofeiinirikaste jookide (nt kohvi jm), suhkru ja soola liigtarbimine.
Ravimite mõjul[muuda | muuda lähteteksti]
Kaaliumi madalat taset veres võib põhjustada mitmete ravimpreparaatide pikaajaline kasutamine, nagu abirateroon (ZYTIGA), aspiriin, Albuterol, Bisacodyl, kortikosteroidid, furosemiid, levodopa, nifedipiin, antibiootikumid (penitsilliin), Verapramil jpt.
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Tavalisemad ravimeetodid on kaaliumirikaste toitude söömine, vedelikukaotuste vältimine (nt kõhulahtisuse ravi) ning selliste ravimite võtmise lõpetamine, mille tõttu uriiniga väljutatakse normaalsest rohkem kaaliumi. Nõrga kaaliumipuuduse korral aitab ka kaaliumi manustamine toidulisandina. Tõsise hüpokaleemia puhul võib olla vajalik kaaliumit sisaldava lahuse tilguti abil veeniverre viimine, kuid isegi tõsistel juhtudel on eelistatud suukaudne manustamine.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 282:2004.
- ↑ Overview of Disorders of Potassium Metabolism, Veebiversioon (vaadatud 31.01.2014) (inglise keeles)
- ↑ Kratz, A; Ferraro, M; Sluss, PM; Lewandrowski, KB; Ellender, Stacey M.; Peters, Christine C.; Kratz, Alexander; Ferraro, Maryjane; Sluss, Patrick M.; Lewandrowski, Kent B. (2004). "Case records of the Massachusetts General Hospital. Weekly clinicopathological exercises. Laboratory reference values". The New England Journal of Medicine 351 (15): 1548–63. doi:10.1056/NEJMcpc049016. PMID 15470219.
- ↑ Kaalium Quattromedi laboriteatmik
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Lippincott Williams & Wilkins,Professional Guide to Diseases 9 th Edition, 2008,lk 581 – 582, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 31.01.2014) (inglise keeles)