Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem

Allikas: Vikipeedia

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiks ehk RAA-süsteemiks (lüh:RAAS) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel (sh inimestel) teatud hormoonide ja ensüümide ringlust reguleerivat regulatsioonimehhanismi.[1]

RAA-süsteemi, mis on humoraalne regulatsioon, loetakse käesoleval ajal tähtsaks vererõhu regulatsioonimehhanismiks ja tähtsaimaks elundiks nimetatud süsteemis on neerud.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi füsioloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Teatud kudedes nagu neerud, neerupealised, süda ja närvisüsteem eristatakse ka kohalikke reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteeme.

Toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerude eritatud reniin muundab maksas sünteesitud angiotensinogeeni angiotensiin I-ks. Kopsudest pärit angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) katalüüsib angiotensiin I angiotensiin II-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifliste retseptoritega ja vabaneb aldosteroon ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka hüpotalamuses asuvat janu reguleerivat ala.

Kliiniline kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

RAASi mõjutavaid ravimeid - angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid kasutatakse palju südamepuudulikkuse ja kõrgrõhu ning müokardiinfarkti korral.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]