Reinhold von Liewen
Reinhold von Liewen (1650. aastad – 1701/1704) oli Rootsi sõjaväelane ja vabahärra, kes teenis Põhjasõjas.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Reinhold von Liewen sündis 1650. aastate paiku Reinhold von Lieweni ja Hedvig von Wartenslebeni peres. Lapsepõlves oli ta ühe aasta Rootsi kuninga Karl XI teener ning hiljem kolm aastat kammerteener.[1][2]
1671. aastal sai ta lipnikuks ning loa reisida Arensburgi, kus ilutulestiku tegemist õppida. 1678. aastal naasis ta Rootsi ning sai ihukaitse ratsarügemendis rittmeistriks. 1696. aastal asus ta rittmeistrina Eestimaa aadlilipkonna teenistusse, kus saavutas 1700. aastaks ooberstleitnandi auastme.[1]
Kui venelased Peeter I juhtimisel 1700. aastal Narvat ründasid, moodustas Liewen oma 200 aadlilipkonna sõduriga Purtse jõe ääres kaitseliini.[3]
1702. aasta jaanuaris võitles ta oma üksusega Erastvere lahingus, mille ajal ta ka väidetavalt uppus. Teiste andmete järgi langes ta hoopis vangi ning suri 1704. aastal Moskvas.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 11.05.2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Von Liewen nr 45". Vaadatud 11.05.2023.
- ↑ Kelch, Christian (2009). Liivimaa kroonika järg. Lk 103–104.