Rūte mõis
.jpg)
Rūte mõis (saksa keeles Ruthenhof, varem Smaeling, läti keeles Rūtes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas Andruvese külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed teated sellest mõisast pärinevad aastast 1404, mil see kuulus Albert Krammerile. Aastal 1523 andis Wolter von Plettenberg selle mõisa Goswin Smoelingile. Smoelingite valduses oli mõis ka aastal 1537 ja 1599.[1]
Gustav Adolf andis selle mõisa riigikantsler Oxenstiernale, ent seejärel sai sellest mõisate reduktsiooni käigus riigimõis. Anna Ivanovna andis selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusse, ent aastal 1742 sai Rūtest taas riigimõis. 1744. aastal doneeriti see krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749).[2] Aastal 1806 ostis Theodor Heinrich von Schroeder Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Rūte, Astijärve, Seķi, Ēķini, Zvārte, Dūre, Briede ja Pučurga mõisad.[3]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 7/8 adramaad, sellele allus 145 mees- ja 178 naishinge.[4] Aastal 1757 oli mõisa suurus 5 ja 7/8 adramaad, aastal 1823 aga 4 ja 4/5 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 8/15, aastal 1881 aga 2 ja 4/80, lisaks allus mõisale 5 ja 72/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 486 hektarit.[7]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Zahlit.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 116
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 136.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 117.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3328-3329. sleja.
Kirik: Astijärve kirik
Mõisad: Astijärve kirikumõis | Astijärve mõis | Baloži mõis | Briede mõis | Dūre mõis | Ēķini mõis | Jaunburtnieki mõis | Labrenči mõis | Lizdēni mõis | Luteri mõis | Rantsna mõis | Rūte mõis | Sauļi mõis | Seķi mõis | Svenne mõis | Zvārte mõis