Quedlinburg

Allikas: Vikipeedia
Quedlinburg

saksa Quedlinburg

Wappen Quedlinburg.svg
Quedlinburgi vapp
Pindala: 78,2 km²
Elanikke: 21 500 (2008)

Koordinaadid: 51° 47′ N, 11° 8′ Ekoordinaadid: 51° 47′ N, 11° 8′ E
Turuväljak Quedlinburgis

Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Quedlinburg on rajatud hiljemalt 9. sajandil, kui Bode jõe idakaldal eksisteeris asula. Quedlinburgi mainitakse esmakordselt 922 osana Heinrich I annetusest.

Pärast Heinrichi surma 936 asutas tema lesk Ringelheimi Matilda Quedlinburgi Lossimäele nunnakloostri, kus õpetati aadlike tütreid. Samal ajal ehitati mungaklooster jõeorgu. Nunnakloostri põhieesmärk oli palvetada Heinrichi mälestuseks ja kõigi tema järel tulevate kuningate eest. Matilda juhtis kloostri ehitust kuni selle valmimiseni 966. Kloostri esimeseks abtissiks sai Heinrichi ja Matilda poja Otto I 11-aastane tütar Quedlinburgi Matilda, kes juhtis seda oma surmani 999.

973. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I Quedlinburgis kokku Riigipäeva. Sinna saabusid ka Poola valitseja Mieszko I ja Böömimaa valitseja Boleslav I ning isegi Bütsantsi aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi Theophanut, kelle abielu Otto I poja Otto II-ga pidi sümboliseerima ida ja lääne impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.

Otto III andis 994 Quedlinburgile õiguse pidada turgu (ta määratles ka turuplatsi asukoha), koguda makse ja müntida raha.

Natsionaalsotsialistide võimu ajal muudeti Quedlinburg mingis mõttes kultuspaigaks, sest Heinrich Himmler nägi Heinrich I Saksamaa kõige sakslaslikuma valitsejana. Tema 1000. surma-aastapäeva tähistati 1936 suure pidulikkusega. Mitme allika järgi pidas Himmler iseennast Heinrich I taaskehastuseks.

Linna mitu ajaloolist hoonet kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]