Pungsu jiri

Pungsu jiri (korea k. 풍수지리) on Korea versioon Hiina taoistlikust feng shui'st. See geomantia kunst hõlmab hoonete või muude kohtade soodsat paigutamist või korraldamist maastikule tuginedes.

Mõiste

Pungsu Jiri tõlgituna tähendab „tuul-vesi-maa-põhimõtete-teooria“, mis on Korea kultuuriline tava, mis sarnaneb Hiina taoistliku feng shui traditsiooniga. See hõlmab hoonete või muude paikade korraldamist viisil, mida peetakse maastikule tuginedes soodsaks. Selle praktiline kasutamine oli laialt levinud Korea budistlike templite paigutamise ja linnaplaneerimise korraldamisel.

Ajalugu

Doseon Guksa portree

Formaalse taoismi puudumise tõttu Koreas, tekkis feng shui hoopis tihedas koostöös Seon-budismiga (seon tähendab ka zen). Doseon Guksa, kes oli Korea budistlik munk, uuris erinevaid Hiina taoistlikke feng shui koolkondi ning kohandas nende ideid ja tavasid vastavalt Korea maastikulisele olukorrale ja kultuuritraditsioonidele. Tema väljatöötatud süsteem, mida sageli nimetatakse „Bibo-pungsu-jiriks", keskendus „loodusega harmoonias olemisele". Võrreldes feng-shuiga paneb pungsu jiri rohkem rõhku mägede ja nende ahelike hingelisele ja materiaalsele energiale ning nende mõjule perekondade, kogukondade ja rahva saatustele tervikuna, mitte isiklikule varanduse ja sisustusmööbli paigutusele.

Doseon-guksa õpetas, et templite ja kivipagoodide ehitamine konkreetsetele paikadele võib suurendada nende õnneenergiaid või vähendada negatiivset energiat ning tuua kasu kuningriigile (tuues turvalisust ja jõukust). Tema õpetusi nimetatakse mõnikord ka „Inyang pungsu-jiri" (yin-yangi geomantia teooria).

12. sajandil, Goryeo dünastia ajal, kirjutasid neli konfutsianismi õpetlast, Kim In-jon ja Bak Seung-jung, raamatu nimega „Haedong-Pirok"  („Korea saladuslik ajalugu"), mis kordas ja laiendas Doseoni teooriaid ning on vanim säilinud pungsu jiri tekst. Joseoni dünastia keskel uuris õpetlane Yi Jung-hwan (1690-1752) kogu poolsaart nii geograafilises kui ka geomantilises mõttes ning kirjutas seejärel raamatu nimega „Taengni-chi", mis andis nõu parimate elamiskohtade kohta.

Pungsu jiri põhimõtted

Souli kaart, mis näitab, kuidas linn vastab pungsu jiri põhimõtetele.

Pungsu jiri mõistmiseks kõige olulisem sõnavara element on „Gi" (기), mis tähendab eluenergiat või materiaalset jõudu, ehk materiaalse maailma elujõudu ja mitmekesisust. Gi on „Li" (이) vastandik ning nende olemus on olnud oluline filosoofiline vaidlusteema idamaades umbes 1800 aastat. Kuna Li on rohkem seotud „Taevaga“ ja Gi „Maaga“, on viimase iseloom, voolavus ja muutumine esmatähtis pungsu jiri teooriate ja kasutusviiside jaoks. Gi avaldub laias spektris peenestatuse ja tiheduse poolest, kus mineraalid nagu kivi, metall ja inimluu on kõige tihedamad, püsivamad ja vähim mõjutatud Li muutustest. Eesmärgiga maksimeerida positiivset Gi energiat võimsatest piirkondadest ning leevendada või vähendada nende negatiivset Gi-d, soovitas Doseon ehitada templeid, pühakodasid ja kivipagoodasid.

Doseoni poolt oli ka esitatud idee „Baekdu-daeganist“, ehk mäeaheliku energia selgroo kontseptsioon. Teooria kohaselt toodab Korea mäestike selgroog elujõudu, mis voolab ja tungib läbi mägede, liigub läbi veeteede, elustab taimi ja kasvab toitu, keerleb õhus ning selle tulemusena infundeerivad ja ergutab inimesi.

Igal mäel on ka üks või mitu „Hyeol'i" (혈), mida usutakse olevat kohad, kus taevase ja maaenergiad kohtuvad ja harmoonilises jõu ja energia allikas koostööd teevad. Hyeol'i Gi usutakse keerlevat päripäeva suunas ning võivat rahustada tuuli ja meelitada vett piirkonda. Hyeol'i kasutatakse sageli budistlike templite või šamaanlike pühapaikade ehituskohtadena. Öeldakse, et need, kes on Hyeol'i läheduses on paranenud füüsiline ja vaimne tervis.

Näited

Soul

Lõuna-Korea pealinn, Soul, oli rajatud pungsu jiri põhimõtetel. Soul ehitati pungsu jiri meistrite arvutuste põhjal, kes leidsid soodsa koha nelja energiarikka mäe vahel. Väljastpoolt on Seoul ümbritsetud Yongma, Gwanak, Deokyang ja Bukhani mägedega. Linna sees asuvad Namsan, Inwang, Bukak ja Naksan mäed. Veekogude rohkuse tõttu valiti Soul (tol ajal tuntud kui Hanyang) Korea uueks pealinnaks aastal 1394. Selle asukoht vastab Korea geomantia põhimõttele nimega baesanimsu, mis tähendab „taga mägi ja ees jõgi“. See dikteerib, et lõunasse suunatud maja, millel on mägi taga ja jõgi ees, on parim asukoht. Souli peeti ideaalseks kohaks vee Yin ja Yang jaoks, sest seda ümbritsevad Hani jõgi ja Cheonggyecheoni oja. Souli peetakse soodsaks asukohaks vee yin ja yangi tasakaalu jaoks, kuna see asub lähedal nii Han jõele kui ka Cheonggyecheoni ojale. Samuti oli see praktiliselt soodne, sest mägi blokeerib tagant tulevat jahedat mussooni ning Han jõest eespool on lihtne saada vett.

Lõuna-Korea lipp

Korea lipp

Korea lipul on punased ja sinised keerised keskel, mis esindavad Yin ja Yangi, kus punane esindab Yangi ja taevalikku printsiipi ning sinine Yin ja maist printsiipi. Need sümboliseerivad nende kahe näiliselt vastuolulise idee tasakaalu ja pidevat liikumist. Ülemises vasakus nurgas asuv trigramm, mis koosneb kolmest mustast joonest erinevate lõhede ja täidistega, on seotud mõistetega „taevas", „kevad", „ida" ja „õiglus". Vastav alumises paremas nurgas asuv trigramm on seotud „maa", „suvi", „lääne" ja „elujõuga". Ülemises paremas kvadrandis asuv trigramm on seotud kuu, talve, põhja ja tarkusega. Vastav alumises vasakus kvadrandis asuv trigramm on seotud päikese, sügise, lõuna ja viljakusega. Need neli pöörlevad samuti tasakaalustatult, nagu aastaajad. Valge värv, mis on konfutsianismis oluline, sümboliseerib puhtust. Lipp sisaldab erinevaid sümboleid ja värve, mis omavad tähtsust taoismis, konfutsianismis, budismis ja šamanismis. Sarnaselt pungsu jirile on see segu suurtest usulistest ja filosoofilistest uskumustest.

Sinine Maja

Sinine Maja

Sinine Maja on avalik park, mis varem oli Lõuna-Korea presidendi ametlik residents aastatel 1948–2022. See asub Lõuna-Korea pealinnas, Jongno linnaosas. Sinise Maja on samuti näide pungsu jirist, sest selle asukoht vastab baesanimsu põhimõttele. Arvestades Sinise Maja olulisust, on selle piirkonna feng shui läbinud pidevat uurimist, osaliselt ka koha ajaloolise tähtsuse tõttu. Aastatel 1910 kuni 1945 valitses Jaapan Koread. Jaapani koloniaalvalitsus ehitas 1939. aastal paleekompleksi tagaküljele kaasneva ametliku residentsi pärast kuberneriameti ehitamist otse Gyeongboki palee ette. See katkestas ruumilise voo Bugaki mäelt tagantpoolt Joseoni dünastia kuninglikku paleesse. Dünastia oli teinud suuri jõupingutusi uue pealinna valimisel ja palee asukoha valimisel vastavalt Hiinas väljakujunenud geomaatilistele reeglitele ja linnaplaneerimise tavadest. Põhja suunas asuvate mägede kohalolek oli kuningriigi õnne seisukohalt oluline, lähtudes geomantilisest põhimõttest baesanimsu. Kuberneri residentsi asukoht, mida hiljem pärast Korea iseseisvuse saavutamist 1945. aastal asendas Sinine Maja, asub mägede ja endise kuningliku palee keskel. Mõned tänapäeva Lõuna-Korea geomantikud väidavad, et see koht takistab energia voolamist, mis oli algselt mõeldud monarhiale, ning ei ole maja elanike jaoks hea.