Port-au-Prince
| Port-au-Prince | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke |
1 321 500 (2007), eeslinnadega 2 327 000 | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 18° 33′ N, 72° 20′ W | ||||
  | |||||
.jpg)
Port-au-Prince on Haiti pealinn, suurim linn, majanduskeskus ja suurim sadamalinn, Läänedepartemangu keskus looduslikult kaunis kohas Gonaїves'i lahe ääres.
Suur osa linnast hävis 2010. aasta Haiti maavärinas, nii et linn on tarvis uuesti üles ehitada.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
Elanike arv oli 1995. aasta andmetel 846 200, 1986. aasta hinnangul 457 600.
Sotsiaalsed olud[muuda | muuda lähteteksti]
Eliit elab põhiliselt kesklinnas. Keskklass praktiliselt puudub. Mustanahalised linnatöölised on väga vaesed ja elavad veel halvemini kui talupojad. Maalt voolab inimesi pidevalt juurde, mis teeb olukorra veel hullemaks. Vaestelinnaosades on kohalikeks keskusteks voodoo-preestrite majad.
Port-au-Prince on ainuke Haiti linn, kus on kanalisatsioon.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Port-au-Prince'is või linna lähistel toodetakse kangaid, puuvillaseemneõli, jahu, suhkrut, seepi ja tsementi. Linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut.
Linnas on mitmeid luksushotelle. Port-au-Prince'il on lennuühendus peamiste Kariibi mere saartega, Kanada, USA ja Šveitsiga. Turismiäri on sõltuvuses poliitilisest olukorrast.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Port-au-Prince'is on Haiti Ülikool (asutatud 1944).
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta Haiti maavärinas said paljud linna vaatamisväärsused kannatada.
Port-au-Prince'is leidub nii tavalisi büroohooneid, viktoriaanlikke piparkoogimaju kui ka modernseid eramuid.
Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud, väljakul on iseseisvussõdade kangelase Jean-Jacques Dessalines'i mälestussammas.
Vaatamisväärsused on ka Rauaturg, Notre Dame'i katedraal (basiilika; pärast maavärinat varemetes), Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Rahvusmuuseum (pärast maavärinat varemetes) ja sadamakai.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Linna rajasid 1749 prantslastest suhkrurooistanduste omanikud ning panid sellele nimeks L'Hôpital. 1750 ja 1771 sai linn kannatada maavärinates.
1770 toodi Prantsuse koloonia Saint-Domingue'i (praegune Haiti) pealinn Cap-Haїtienist L'Hôpitali üle.
1804 sai linn vastiseseisvunud Haiti riigi pealinnaks.
1807 avati sadam väliskaubandusele.
1861. rajati Port-au-Prince'i piiskopkond.
1987. aastal, enne vabasid valimisi, oli linnas vägivallapuhang, milles hukkus sadu inimesi.
2004. aasta veebruaris oli Haitis kodusõda. Kui mässulised jõudsid linna lähistele, põgenes president Jean-Bertrand Aristide 29. veebruaril. Linnas tekkis kaos.
12. jaanuaril 2010 leidis aset 2010. aasta Haiti maavärin, mis purustas suure osa hoonetest ning nõudis kümneid tuhandeid ohvreid.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Port-au-Prince'is on sündinud filmirežissöör ja -stsenarist Raoul Peck.
Port-au-Prince'ist on juttu Graham Greene'i raamatus "Komödiantide tund" (1966). Teos on ekraniseeritud; filmis mängisid Liz Taylor ja Richard Burton.