Podzēni mõis
.jpg)
Podzēni mõis (saksa keeles Podsem, läti keeles Podzēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Vaidava vallas Podzēnis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Selle mõisa ostis Jürgen Üxküllilt Gerdt Krüdener ja müüs aastal 1467 Ewold Patkullile 1300 Riia marga eest edasi. Patkullidelle kuulusid veel Pāpēni mõis, Vaidava mõis ja Ķieģeļi mõis. Podzēni jäi Ķieģeļi kõrvalmõisaks aastani 1750, mil see pärandi jaotamisel koos Vaidava mõisaga Margaretha Johanna von Albedylli valdusse läks. Aastal 1778 ostis mõisad 50 200 taalri eest Magnus Johann von Bock. Aastal 1785 ostis mõisa 31 000 taalri eest Hermann George Wichmann, aastal 1792 pantis aga Christian von Ruhendorff Podzēni 30 000 taalri eest Gotthard von Falckile. Aastal 1798 ostis pandiõigused 38 500 taalri eest Christian von Hübbenett. Aastal 1803 omandasid Jacob Christian von Sievers ja tema abikaasa 42 000 rubla eest pandiõigused. Aastaks 1819 olid neist saanud mõisa omanikud ja nad pantisid selle 45 000 rubla eest Jacob Anton von Hübbenettile.[1]
Jacob Anton von Hübbenett loovutas pandiõigused vahepeal oma vennale, ent ostis need siiski tagasi ja sai aastal 1837 mõisa omanikuks. Aastal 1864 ostis mõisa 64 000 rubla eest Theodor von Ganel. Aastal 1876 ostis mõisa Rudolph Heerwagen.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kaheksa adramaad, sellele allus 165 mees- ja 176 naishinge.[3] Aastal 1757 oli mõisa suurus kaheksa adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 1/17 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 1/10, aastal 1881 aga 8 ja 11/80, lisaks allus mõisale 3 ja 51/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Ozoliņš (Ohsoling).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 101-102.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 165-166.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 100.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 101-102 [1].
Kirik: Rubene kirik
Mõisad: Rubene kirikumõis | Brieži mõis | Ķieģeļi mõis | Pāpēni mõis | Podzēni mõis | Sprēstiņi mõis | Vaidava mõis | Veļķi mõis