Rubene kihelkond
Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ümera alade ristimisel ehitati esimene kirik lätlaste aladele just Rubenesse ja üks sealse koguduse vaimulikke oli Läti Henrik.[1]
Patronaadiõigus oli jagatud Ķieģeļi ja Podzēni rüütlimõisate omanike vahel, kes osalesid pastori valimisel vaheldumisi.
Rubene kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Brieži (Palmhof) riigimõis
- Ķieģeļi (Kegeln) rüütlimõis
- Pāpēni (Rosenblatt, varem Papendorf) rüütlimõis, hiljem Ķieģeļi kõrvalmõis
- Podzēni (Podsem) rüütlimõis
- Rubene (Papendorf Pastorat) kirikumõis
- Sprēstiņi (Spurnal) rüütlimõis
- Vaidava (Waidau) rüütlimõis
- Veļķi (Welkenhof) rüütlimõis
-
Rubene kirik. Johann Christoph Brotze kogust
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Rubenē norisināsies Livonijas Indriķa dienas pasākumi". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2017. Vaadatud 6. septembril 2018.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 252-253 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 100-104 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 113-115 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.