Polaarsed stratosfääripilved

Allikas: Vikipeedia
II tüüpi polaarstratosfääripilv

Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaator. Pilved võivad lisaks veele sisaldada hapete, eeskätt lämmastikhappe ja väävelhappe kristalle. Eriti madalatel temperatuuridel võivad kristallid moodustada jääkihi.

Suure kõrguse ja Maa pinna kõveruse tõttu saavad need pilved valgust altpoolt, horisondi tagant, ja peegeldavad selle maapinnale. Eriti eredad on nad enne koitu ja pärast eha. Nad on nähtavad märksa madalamatel laiustel kui tekivad, isegi laiustel 55°–60°.

Stratosfäär on väga kuiv. Erinevalt troposfäärist moodustuvad seal harva pilved. Väga külmade polaartalvede ajal see siiski juhtub. Polaarsed stratosfääripilved moodustuvad temperatuuril allpool −78 °C. Põhjapoolkeral esinevad need vaid stratosfääri alumises osas. Moodustuda võivad mitut sorti pilved, mida klassifitseeritakse keemilise koostise ja aine oleku põhjal pilvedes. II tüüpi pilved ei kahjusta keskkonda, sest koosnevad ainult veest, ja need esinevad ainult Antarktikas.

  • I tüüp koosneb happest ja veest.
  • Ia tüüp koosneb lämmastikhappe ja vee kristallidest.
  • Ib tüüp koosneb väävelhappe allajahutatud piiskadest.
  • II tüüp koosneb ainult jääkristallidest.

Stratosfääripilvi ei tohi segi ajada helkivate ööpilvedega, mis tekivad mesopausis 80–85 km kõrgusel.