Kihtsajupilved

Allikas: Vikipeedia
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus.

Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Harilikult moodustavad nad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega.[1] Selle pilvemassi paksus võib olla kuni 10 kilomeetrit, tihti on pilvekihis tühikuid. Kihtsajupilved on segapilved; need koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked.[2]

Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,5–3[2](3–5[1]) km, aga kui nende alla tekivad hatakpilved, siis võib näida, et nende alumine piir on kõrgusel 100–200 meetrit ja isegi madalamal.[3]. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega.

Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub ja tekivad pilvevallad pikkusega mitusada või mõnikord isegi tuhat kilomeetrit. Pilved algavad 300–400 km kaugusel sooja frondi ees ja ulatuvad sügavuti tsükloni keskkohani. Nende alumine piir algab tavaliselt 2000–1800 m kõrguselt ja alaneb koos sooja frondi laskumisega kõrguseni 100–200 m ja isegi madalamale.[1]Oluline on märkida, et viimane kõrgus on tegelikult hatakpilvede piir, kihtsjupilved asuvad nende kohal.[3].

Kihtsajupilved põhjustamas lauslund Tallinnas.

Kihtsajupilved tekivad ka aeglaselt liikuva külma frondi taga. Külm õhk liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk kerkib külma õhu kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub, ja tekib pilvede ala laiusega 100–200 km.[1]

Oklusioonifrontidel võivad kihtsajupilved esineda nõrgemal kujul.

Kihtsajupilvedega, nagu mõnede teiste pilveliikidega, võivad sageli kaasneda hatakpilved. [4]

Nagu pilvede nime järgi võib arvata, sajab kihtsajupilvedest kas vihma, lörtsi või lund, st tegemist on tüüpiliste sajupilvedega. Hilissügisel, talvel või varakevadel võib esineda veel üks omapärane sademete liik – jäävihm.

Tavaliselt on see pikaajaline (mõnest tunnist kahe-kolme ööpäevani) laussadu, mille intensiivsus varieerub suuresti. Kõige tavalisem sademete hulk on 5–15 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga.[1]


Klassifitseerimise probleem

Kuna kihtsajupilved on väga suure vertikaalse ulatusega ehk ulatuvad tihti läbi kõigi kolme korruse, on nende liigitamiseks mitmeid võimalusi. Neid võib paigutada alumiste pilvede hulka, arvestades sel juhul ainult pilvede alumist piiri, mis võib siiski 2 km-st kõrgemal olla kui ka paigutada suure vertikaalse ulatusega pilvede hulka. Siiski, kuna kihtsajupilvede raskuskese asub keskmiste pilvede kõrgusel, on üldiselt kokku lepitud, et need kuuluvad keskmiste pilvede hulka. Klassifitseerimises tekitab segadust ka see, et hatakpilved arvatakse tihti kihtsajupilvede koosseisu. [4] [3]. [5].


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]