Kiudrünkpilved

Allikas: Vikipeedia
Kiudrünkpilved (Cirrocumulus stratiformis) Tartu kohal, 31.05.2010

Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem. Pilvede ladinakeelne nimi tähendab "kuhilakujulisi juuksekiharaid".[1]

Kiudrünkpilved tekivad kõrgusevahemikus 6–8 km ja moodustavad õhukese kihi paksusega 200–400 m.[2] Kujult sarnanevad nad peenikeste lainete, virgede, lumehelveste või topikestega.

Kiudrünkpilved on valged säravad õhukesed pilved, mõnikord on neil kumava sinise taeva tõttu sinakas varjund. Kuigi nende esinemiskõrgusel on väga madalad õhutemperatuurid (kümneid kraade alla nulli), võivad kiudrünkpilved koosneda nii jääkristallidest kui ka veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust, eriti kui nad on tekkinud konvektsiooni tõttu. Sel juhul jäätuvad veepiisakesed madala temperatuuri tõttu kiiresti, ja kiudrünkpilved transformeeruvad kiudpilvedeks.[1]

Nad ei anna varju, Päike ja Kuu paistavad neist läbi. Harva võib esineda irisatsioon, st pilveservad võivad vikerkaarevärviliselt helendada.[1][2]

Et kiudrünkpilvede veesisaldus on väike, siis ei anna nad sademeid.

Tavaliselt esinevad nad koos kiudpilvede ja kiudkihtpilvedega.

Kiudrünkpilvede alaliigid ja vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised[2][muuda | muuda lähteteksti]

Teised[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]