Kevadkaruslane
| Kevadkaruslane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Sugukond |
Ebaöölased Erebidae |
| Alamsugukond |
Karuslased Arctiinae |
| Perekond |
Kevadkaruslane Phragmatobia |
| Liik |
Kevadkaruslane |
| Binaarne nimetus | |
|
Phragmatobia fuliginosa (Linnaeus, 1758) | |
Kevadkaruslane (Phragmatobia fuliginosa) on karuslaste sugukonda kuuluv ööliblikane.[1] Kevadkaruslasi on kokku 6 alamliiki, kuid erinevused nende vahel ei ole silmaga eristatavad.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Kevadkaruslase röövik on 2–3,5 cm pikkune ja on eristatav oma helekollase vöödi järgi, mis läheb piki keha.[2] Röövik on karvane ning tihti leiab neid sooja ja päikselise ilmaga märtsis-aprillis lume pealt. Karvad on mürgised ja halva maitsega, seetõttu ei söö röövikuid linnud.[3]
Kevadkaruslase liblikad on tumepruunide tiibadega, alumistel tiibadel oranžikad vöödid. Tema keha on karvane, eestiivad on ühtlaselt punakaspruunid, kahe väikese tähniga [4]. Tiibade siruulatus on 2,8–3,8 cm. Looduses on liblikaid oma hea kamuflaaži tõttu raske märgata.[3]
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Kevadkaruslased on ööliblikad ja tihti võib neid näha tehisvalguse juures lendamas. Nii röövikud kui valmikud on polüfaagid ehk neil ei ole kindlat toidutaime [5]: neid võib kohata nii kanarbikul, oblikal kui ka sinihelmikal.[3]
Talvituvad röövikud tavatsevad kevadtalvel lumel ringi ronida. Arvatakse, et päikese ultraviolettkiirgus tapab talve jooksul rööviku karvastus paljunenud seened, mis vähendavad päikesevaestel ja soojadel talvedel talvituvate röövikute arvukust.[5]
Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Röövikutel esineb diapaus ehk sügisel toimuvad putuka rakkudes mitmed muutused: organismist kaob vesi, soolkond tühjeneb ning elutegevuse märgid kaovad. See võimaldab neil talve üle elada.[1]
Sellest, millal on talvitumiseks aeg diapausi minna, annab liblikatele teada päeva lühenemine. Diapaus lõpeb, kui keskkonnatingimused muutuvad soodsamaks. Putukate diapaus võib ilmneda muna-, vastse-, nuku- või ka valmikustaadiumis ning see puhkeperiood võib esineda mis tahes arengujärgus.[5]
Nukkumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kevadkaruslased nukkuvad aastas kahel korral. Esimene nukkumine toimub lume sulamise ajal ning valmikud (ööliblikad) kooruvad mais-juunis. Teise põlvkonna liblikad nukkuvad mais-juunis ning liblikad kooruvad juuli teisel poolel ja augustis.[1]
Nukkutakse rohu sees või maapinnal, vahel ka puukoore sees [3]. Nukukestast välja pugenud valmik sirutab oma tiivad minutitega laiali, kuid tiibade kõvenemiseks kulub mitu tundi. Sel ajal on liblika liikumisvõime pehme kesta tõttu piiratud ja ta on röövloomade jaoks kerge saak.[5]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis ja Euroopas on kevadkaruslane tavaline liik, kes eelistab elupaigana niitusid, aedasid, võsasid ning rabasid.[3]
Liiki leidub üle kogu palearktilise ökotsooni, lisaks Põhja-Ameerikas.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Järvekülg, A. (toim.) (1982). Loomade elu. 2. köide. Selgrootud II. Tallinn: Valgus.
- ↑ Pacific Northwest Moths. (2022). Phragmatobia fuliginosa.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 eElurikkus. (2022). Phragmatobia fuliginosa. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/88872?lang=en
- ↑ 4,0 4,1 Fauna Europaea. (2022). Phragmatobia fuliginosa. https://fauna-eu.org/cdm_dataportal/taxon/4f55f512-5425-4552-b523-f98e149ead75
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Viidalepp, J., Remm, H. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus.