Peeter Sisask
Peeter Sisask VR I/3 (20. oktoober 1885 Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 5. november 1969 Stockholm) oli Eesti insener ja sõjaväelane (leitnant).[1]
Sündis talupidaja pojana. Õppis Õisu valla- ja Paistu kihelkonnakoolis, omandas keskhariduse Tartu reaalkoolis ning kõrghariduse Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas 1911. aastal ehitusinsenerina. Oli Üliõpilasselts Liivika asutajaliige.
Oli Vene sõjaväes teenistuses Helsingis, hiljem Viiburis, kus juhatas militaarehitiste rajamist. Vabadussõja ajal oli Eesti Kaitseväe ehituse- ja korteriosakonna juhataja. Juhtis hiljem Tallinna Juhkentali sõjaväehaigla uue peahoone ning uute kasarmute ehitamist Tapale, Rakverre ja Võrru.[2]
Ta oli Tallinna linnanõunik ja ehituskomisjoni esimees.[2]
1944. aastal siirdus perega pagulusse Rootsi, kus oli Uppsalas arhiivitöötaja.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1920 Vabadusristi I liigi 3. järk
- 1936 Kotkaristi III klassi teenetemärk
- 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24904
- ↑ 2,0 2,1 "Dipl. ins. Peeter Sisask 50-aastane". Postimees, 20. oktoober 1935. Lk 6
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti ehitusinsenerid
- Sõjaministeeriumi koosseis
- Riia Tehnikaülikooli vilistlased
- Üliõpilasselts Liivika liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid
- Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Eestlased Rootsis
- Sündinud 1885
- Surnud 1969
- Stockholmi Metsakalmistule maetud