Patrice Lumumba

Allikas: Vikipeedia
PatricelumumbaIISG.jpg

Patrice Emery Lumumba (2. juuli 192517. jaanuar 1961) oli Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister.

Tee peaministriks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lumumba sündis endise Belgia Kongo Kasaï provintsis Onalua külas betetela väikerahva seas talupoja perekonnas.

Hariduse sai ta katoliiklikus misjonikoolis, seejärel töötas ta Léopoldville'is (praegune Kinshasa) ja Stanleyville's (Kisangani) kontoriametniku ja ajakirjanikuna.

Aastal 1955 sai temast ühe Kongo ametiühingu piirkondlik juht ning ta astus Belgia Liberaalsesse Parteisse.

Aastal 1957 arreteeriti ta süüdistatuna riigi vara varguses ning ta veetis mitmeid kuid trellide taga. 1958. aastal asutas (ja juhtis kuni elu lõpuni) riigi suurima partei Kongo Rahvuslik Liikumine (Mouvement National Congolais (MNC)). Aasta lõpul esindas ta Kongot Aafrika rahvaste konverentsil Accras Ghanas ning temast sai selle organisatsiooni alalise sekretariaadi liige. 1959. aastal võitis MNC kohalikud valimised, samal ajal kui Lumumba viibis taas vangistuses, seekord juba poliitilise süüdistusega elanike mässule õhutamises Stanleyville'is. 1960. aasta alguses lepiti Brüsselis kokku Kongo iseseisvumises sama aasta juuni lõpus ning sellele eelnevates valimistes mais. 23. juunil 1960 sai Lumumbast Kongo esimene peaminister ja ka kaitseminister, presidendiks sai Joseph Kasa Vubu. 30. juunil sai Kongost suveräänne riik.

Tagandamine ja arreteerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lumumba avaldas oma sotsialistliku suunitlusega programmi, sellele aga järgnes juba 5. juulil relvajõudude mäss ning 11. juulil lõi riigist lahku Kongo rikkaim Katanga provints Moise Tshombe juhtimisel ning tugeval Belgia toetusel. Samuti eraldus rikkuselt teine Kasai provints. Et kaitsta eurooplaste ja ameeriklaste vara (ja huve) saabusid riiki 20000 ÜRO sõdurit. Lumumba pöördus abi saamiseks NSV Liidu poole. Nikita Hruštšov lubas Kongole sõjalist ning tehnilist abi. Selle peale hakkas USA otsima variante, kuidas Lumumba välja vahetada. Lumumba oli kaotanud igasuguse kontrolli riigis toimuva üle.

Septembris vabastas president Kasa Vubu kaheldava legaalsusega dokumendiga peaministri ametist. 14. septembril toimunud riigipöördega läks tegelik võim kindralstaabi ülema kolonel Mobutu kätte, kuigi presidendiks jäi edasi Kasa Vubu. Lumumba jäi koduaresti.

1. detsembril Patrice Lumumba arreteeriti Mobutu sõdurite poolt ning heideti Thyesville'i vanglasse. 17. jaanuaril 1961 pandi Lumumba ja kaks tema abilist Maurice Mpolo ja Joseph Okito lennuki peale ning viidi üle "turvalisemasse" Élisabethville'i (praegune Lubumbashi) vanglasse.

Lumumba surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lumumba koos oma kahe abiga lasti maha Élisabethville'i lennujaama taga asuvas farmis ilmselt 17. jaanuari õhtul.

ÜRO komisjon Lumumba surma asjaolude uurimiseks nimetas tapmise kaassüüdlastena Léopoldville'i administratsiooni eesotsas president Kasa Vubuga, Katanga võime, Belgia kaevandusfirma "Union Miniére du Haut-Katanga" juhte ja gruppi Belgia palgasõdureid, kes olid Katanga juhi Tshombe palgal.

USA senatikomisjon, mis uuris 1970. aastate keskel USA luureteenistuse tegutsemist, avastas et Luure Keskagentuur hakkas juba 1960. aasta augustis ette valmistama Lumumba tapmist, kes CIA tolleaegse direktori Allen Welsh Dullesi arvates oli Lumumba näol tegu Fidel Castro sarnase isikuga ning kujutas USA-le ohtu Aafrika südames.

2002. aasta veebruaris võttis Belgia valitsus endale osalise vastutuse Lumumba tapmise organiseerimises.

Sama aasta juulis avaldas USA valitsuski dokumendid selle kohta, et Luure Keskagentuur oli aidanud Lumumba vastaseid raha ning poliitilise toetusega, samuti kolonel Mobutut relvade ja sõjalise väljaõppega. Korralduse Lumumba "kõrvaldamiseks" andis ilmselt isiklikult president Dwight D. Eisenhower.