Onsen

Allikas: Vikipeedia
Välibassein, Naruko, Miyagi
Teejuht Hakonesse aastast 1811

Sõna onsen (温泉) tähendab jaapani keeles kuumaveeallikat, kuid sageli mõeldakse selle all ka kümblusvanne ja kuumaveeallikate läheduses majutusteenust pakkuvaid asutusi. Vulkaaniliselt aktiivse maana on Jaapanil kogu riigis tuhandeid onseneid. Onseneid kasutati traditsiooniliselt avaliku kümbluskohana, tänapäeval on neil keskne koht Jaapani siseturismis.

Onseneid on mitut tüüpi ja mitme kujuga, sealhulgas välis- (露天風呂 või 野天風呂 roten-buro või noten-buro) ja sisevannid. Need võivad olla avalikud, omavalitsuse hallatavad või privaatsed (内湯 uchiyu), sageli hotelli, ryokani või bed and breakfast (民宿 minshuku) alla kuuluvad.

Onsenid on Jaapani kultuuris kesksel kohal ning neid võib sageli leida maapiirkondadest, kuid hulk populaarseid asutusi on säilinud ka suuremates linnades. Nad on tõeliseks tõmbenumbriks Jaapani paaridele, perekondadele või äriseltskondadele, kes soovivad põgeneda rahutu linnaelu küüsist, et lõõgastuda. Jaapanlased räägivad sageli "alasti ühtekuuluvuse" (裸の付き合い hadaka no tsukiai) voorustest,[1] et saada üle barjääridest ning tutvuda inimestega pingevabas, koduses atmosfääris ryokanis ning selle juurde kuuluvas onsenis. Jaapani telekanalid näitavad sageli eriprogramme kohalike onsenite kohta.

Onsenit märgitakse sageli siltide peal sümboliga ♨ või kanji'ga 湯 (yu, tõlkes "kuum vesi"). Mõnikord kasutatakse lihtsamat hiragana sümbolit ゆ (yu), et see ka noorematele lastele arusaadav oleks.

Roten-buro vabaõhu onsen, Nakanoshima, Wakayama
Ōfuka onsen siseruumis, Semboku, Akita

Traditsiooniliselt on onsenid asunud vabas õhus, kuid suur hulk majutusasutusi on nüüd rajanud vanne ka siseruumidesse. Definitsiooni järgi kasutavad onsenid naturaalselt kuuma vett geotermiliselt soojendatud allikatest. Onseneid ei tohiks segamini ajada sentō'dega, mis kujutavad endas ühiskondlikke, siseruumides paiknevaid ning soojendatud kraaniveega täidetud vanne. Onseni ametliku definitsiooni järgi peab selle vesi sisaldama vähemalt ühte 19-st määratud keemilisest elemendist, sealhulgas radoon ja metaboolne hape ning vee temperatuur peab olema 25 °C või rohkem, enne kui seda uuesti soojendama hakatakse. Erinevate temperatuuridega vete vahel esineb stratifikatsiooni. Suured onseniga hotell-puhkekeskused pakuvad sageli suures valikus temaatilisi spaa-vanne ja tehiskoskesid kümblusalal utaseyu (打たせ湯).

Kuna onseni vesi on mineraalse koostisega, arvatakse sel olevat ka ravitoime. Ühes konkreetses onsenis võib olla vanne, millest igaühes on erineva mineraalse koostisega vesi. Välivannid on kõige sagedamini valmistatud Jaapani küpressist, marmorist või graniidist, sisevannide ehitamisel võib aga olla kasutatud kahhelplaate, akrüülklaasi või roostevaba terast. Onsenipidajad hooplevad ka onsenite erisuguse vee, mineraalse koostise ning nendega väidetavalt kaasneva ravitoimega. Pakkuda võidakse ka muid teenuseid, näiteks massaaži.

Inimesed külastavad onseneid sageli töökaaslaste, sõprade või peredega.

Ühiskümblus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniliselt kümblesid mehed ja naised koos nii onsenis kui ka sentōs. Meiji restauratsiooni ajal alguse saanud Jaapani läänestumise surus aga peale sugude eraldamise. Ühiskümblus (混浴 kon'yoku) on püsima jäänud üksnes mõningates erilistes, Jaapani maapiirkondades asuvates onsenites[2], kus pakutakse tavaliselt ka eraldi vanne ainult naistele või erinevaid kellaaegu mõlemale sugupoolele. Mehed katavad tavaliselt kümblemise ajal oma privaatkehaosad väikese rätikuga. Naised aga kasutavad tavaliselt keha katmiseks täismõõdus saunalina. Mõlemast soost lapsi võib näha nii meeste kui ka naiste kümblusalal. Osades Jaapani prefektuurides, sealhulgas Tokyos, kus alasti ühiskümblus on keelatud, peavad inimesed kandma ujumisriideid või spetsiaalset vanniriietust yugi (湯着 yugi).

Etikett[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korvid

Puhtuse tagamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Onsenis, nagu ka sentōs peavad kõik külastajad end enne kuuma vette minekut hoolikalt pesema ja loputama. Pesemiskohad on varustatud pinkide, kraanide, puuämbrite ning pesemisvahenditega (seep ja šampoon); peaaegu kõikides onsenites on pesemise hõlbustamiseks olemas ka eemaldatava otsaga dušisegistid. Mustalt või seebisena onsenisse sisenemine on sotsiaalselt mitteaktsepteeritav.[3]

Ujumisriided[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külastajatel ei ole tavaliselt lubatud vannis ujumisriideid kanda. Sellegipoolest nõuavad mõned moodsad, rohkem veepargi atmosfääriga onsenid oma külastajatelt ühiskümblusvannides ujumisriiete kandmist.

Rätikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Onseni külastajad toovad tavaliselt endaga kaasa väikese rätiku, millega end pestakse. Rätik on ka mõningane kehakate pesemisala ja vannide vahel liikumisel. Mõned onsenid lubavad rätikuid vanni minnes kanda, teised aga on üles pannud seda keelavad sildid, väites, et see raskendab vannide puhastamist. Mõnikord ei luba reeglid rätikut üldse vette kasta, kuna seda võidakse pidada ebapuhtaks. Viimasel juhul asetavad inimesed oma rätikud lõõgastumise ajaks lihtsalt vanni kõrvale või need kokkuvolditult pea peale.

Müra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Onseneid on nii päris vaikseid kui ka kärarikkaid. Mõnes mängib taustamuusika, sageli kasutatakse purskkaevu purskamise heli. Sellises vabas õhkkonnas arendavad külastajad vestlusi. Pesemis- ja kümblusalal on tavaliselt kehtestatud müra tegemise keeld. Laste puhul mõõdukat energilisemat käitumist ja veega pritsimist siiski tolereeritakse.

Dušikabiinid

Tätoveeringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud onsenid keelavad sissepääsu tätoveeringuga külastajatele. Jaapanis, nagu ka läänemaailmas enne ühiskonnas aset leidnud radikaalseid muutusi, peetakse tätoveeringuid kuritegelikkuse märgiks – yakuza'l on traditsiooniliselt üksikasjalikud tätoveeringud. Hoolimata selle taga peituvast põhjusest rakendatakse seda reeglit sageli rangelt kõikide külastajate suhtes, sealhulgas välismaalased, naised ja isegi pisikese, "rahumeelse" tätoveeringuga isikud.[4][5]

Teraapia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaapani vulkaanilises looduses leidub palju allikaid. Kui onseni vesi sisaldab erilisi mineraale või keemilisi ühendeid, on ka hoonel märgitud, mis tüüpi onseniga on tegu.

Näiteid onsenitüüpide kohta:

  • väävlionsen (硫黄泉 iō-sen),
  • naatriumkloriidionsen (ナトリウム泉 natoriumu-sen),
  • vesinikkarbonaadionsen (炭酸泉 tansan-sen),
  • rauaonsen (鉄泉 tetsu-sen).

Räägitakse, et Jaapani onsenil on mitmesuguseid raviomadusi.[6] Jaapanlased usuvad, et üks hea kümblus korralikus onsenis tervendab valust ja tõvedest. Onsenit külastatakse, et saada abi selliste haiguste ja vaevuste korral nagu liigesevalu, kroonilised nahahaigused, diabeet, kõhukinnisus, menstruaalsed häired jne.[6]

Need tervistavad omadused on andnud onsenitele keskse rolli balneoteraapias, mida kutsutakse "onsenteraapiaks" (温泉療法 onsen-ryōhō). Onsenteraapia on mitmekülgne ravivanniprotseduur, mille eesmärgiks on hea tervise säilitamine, organismi väärtalitluse normaliseerimine ja haiguste vältimine.[6]

Riskid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi miljonid jaapanlased külastavad onsenit igal aastal ilma soovimatute kõrvalnähtudeta, on onseni külastamisel siiski vastunäidustusi näiteks kõrge vererõhu või südamehaiguste korral.[7]

Viimastel aastatel on kehvade sanitaartingimustega onsenitest aeg-ajalt leitud legionella bakterit.[8]



Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Seda termininit ei tohiks segamini ajada sõnaga skinship (スキンシップ sukinshippu), mis viitab füüsilise kontakti (nt ema ja lapse vahel) kasulikkusele.
  2. Jaapani Konyoku (sega-onsen) top 100. Kasutatud 27.03.2014. (inglise)
  3. Väga eemalasuvas onsenis, kus puudub seebi kasutamise võimalus, eeldatakse külastajatelt, et nad loputaks end vähemalt vanniveega enne sellesse sisenemist.
  4. "Onsen Warnings and Hassles" Riivava tätoveeringu katmine plaastriga võib mõnikord probleemi lahendada.. Kasutatud 28.03.2014. (inglise)
  5. Tätoveering Jaapanis. 22.12.2009. Boing Boing. Kasutatud 28.03.2014. (inglise)
  6. 6,0 6,1 6,2 Getting into hot water for health. The Japan Times, 25.05.2003. Kasutatud 17.04.2014. (inglise)
  7. Hot Spring Treatment|Hot Spring Encyclopedia|ONSEN|BEPPU CITY|. City.beppu.oita.jp. Kasutatud 17.04.2014. (inglise)
  8. H. Miyamoto, S. Jitsurong, R. Shiota, K. Maruta, S. Yoshida, E. Yabuuchi. Molecular determination of infection source of a sporadic Legionella pneumonia case associated with a hot spring bath Microbiol Immunol. nr 3/41 1997a, lk 197–202