Veekogu stratifikatsioon

Allikas: Vikipeedia

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine. Stratifikatsioon toimub tavaliselt kas veetemperatuurist (soojuskihistus) või soolsusest tingituna.

Seisuveekogude stratifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõistet kasutatakse sageli seisuveekogude (eriti järvede ja veehoidlate puhul), kus sageli on võimalik eristada kolme veekihti: epilimnioni, metalimnioni ja hüpolimnioni.

Kui vaadeldava veekogu stratifikatsioon ei muutu pika aja jooksul (näiteks 1 aasta), siis nimetatakse sellist veekogu meromiktseks; vastupidisel juhul, kui aasta ringi on veekogu kihistumata, võib kogu veemassi nimetada epilimnioniks.

Protsessi, mille tagajärjel vee kihistumus kaob, nimetatakse destratifikatsiooniks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]