Hiragana

Allikas: Vikipeedia

Hiragana on jaapani silbitähestik (kana). Sümboleid kasutatakse, et edasi anda lause või kanji mõte. Hiraganat ja katakanat kasutatakse nende foneetiliseks elemendiks, neil puudub tähendus. Näiteks, kanji 読 tähendab lugema. "Ma loen" tähendaks 読んでいる (yondeiru).

Kirjutamisreeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ē või ei on enamasti kirjutatud えい, kuid on traditsioonilise sõnu, kus esineb ええ-na. おう tähendab ō (oo), kuid mõnedes traditsioonilistes sõnades kirjutatakse おお. Näiteks いもうと (imōto, noorem õde) ja おおきい (ookii, suur). Topelt konsonanti väljendtatakse väikese tsu-ga (つ) esimese konsonandi kohapeal. Näiteks けっこん (kekkon, abielu). Topelt konsonant leidub ainult sõna keskel. Ji ja zu kirjutatakse reeglina じ ja ず. Mõnedes sõnades on traditsiooniliselt ぢ ja づ. Hiragana järgib traditsiooni, kus kolm partiklit kirjutatakse erinevalt oma hääldusest. O, kasutatakse partikklina を, mitte お. E, kasutatakse partikklina へ, mitte え. Wa, kasutatakse partikklina は, mitte わ. Hiragana sümbolite ゐ (wi) ja ゑ (we) kasutamisest on loobutud.

Hääldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romanjis ī, ā, ū, ō, ē tähendavad topelt täishäälikut. Jaapani keeles puudub üldine sõnarõhk, kuid esineb erinevaid dialekte. Jaapani keele hääldus on üsna sarnane eesti keelele. Mõned erandid leiduvad.

u – eesti u ja õ vahepealne. し (shi), ち (chi), じ (ji) häälduvad tugevalt palataliseeritud vastavalt s-na, t(s)-na ja dz-na. Poolvokaali j kasutatakse や (ya) puhul. わ wa – hääldub nagu (u)a eesti sõnas raua(raud). Eesti r ja l vahepealsena hääldub ra (ら) r. N (ん) hääldub nagu m, b ja p ees. Näiteks ねんまつ (nenmatsu hääldatakse nemmatsu) või さんぽ (sanpo hääldatakse sampo).

Joonte tõmbamise järjekord ja suund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldine jaapani silbikirja sümbolite kirjutamise järjekord on:

  • Lateraalne joon vasakult paremale
  • Vertikaalne joon ülevalt alla
  • Ringikujuline päripäeva joon.
Table hiragana.svg

Hiragana tabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalid yōon
a i u e o (ya) (yu) (yo)
ka ki ku ke ko きゃ kya きゅ kyu きょ kyo
sa shi su se so しゃ sha しゅ shu しょ sho
ta chi tsu te to ちゃ cha ちゅ chu ちょ cho
na ni nu ne no にゃ nya にゅ nyu にょ nyo
ha hi fu he ho ひゃ hya ひゅ hyu ひょ hyo
ma mi mu me mo みゃ mya みゅ myu みょ myo
ya yu yo
ra (kana)ra ri ru re ro りゃ rya りゅ ryu りょ ryo
わ wa ゐ wi ゑ we  o/wo
n
ga gi gu ge go ぎゃ gya ぎゅ gyu ぎょ gyo
za ji zu ze zo じゃ ja じゅ ju じょ jo
da (ji) (zu) de do ぢゃ (ja) ぢゅ (ju) ぢょ (jo)
ba bi bu be bo びゃ bya びゅ byu びょ byo
pa pi pu pe po ぴゃ pya ぴゅ pyu ぴょ pyo

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaapani keele grammatika, Elli Feldberg, 2009 Kirjastus Ilo ja Elli Feldberg ISBN 978-9949-17-059-3
  • How to use good japanese, The Japanese Language School of The International Students Institute, Japan
  • First Course in Japanese, Character Workbook, Tamako Niwa, 1971, University of Washington Press, Seattle and London
  • Japanese for buys people, Associatoin for Japanese-Language Teaching, 1986, Kodansha International LTD. ISBN 4-770-1099-0