Nostradamus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ettekuulutuste autorist, Judas Priesti albumi kohta vaata lehekülge: Nostradamus (album)

Nostradamuse kaasaegne portree, maalitud tema poja Cesari poolt

Nostradamus (Michel de Nostredame; 14. detsember või 21. detsember 15032. juuli 1566) oli prantsuse apteeker, arst ja ennustaja. Ta sai tuntuks raamatuga "Les Propheties" (Ennustused), mille esimene trükk väljastati aastal 1555. Raamatu avaldamisest saadik, mida on pärast tema surma aeg-ajalt uuesti avaldatud, on ta saavutanud laialdase populaarsuse. Tihti on teda peetud maailmaajaloolise tähtsusega sündmuste küllaltki täpseks ettekuulutajaks, kuid samas on tema ennustused äärmiselt ebamääraselt tõlgendatavad.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündinud Saint-Rémy-de-Provence'is Lõuna-Prantsusmaal aastal 1503, kus ta väidetav sünnimaja siiani alles on. Michel de Nostredame oli üks Reynière de St-Rémy ja Jaume de Nostredame'i vähemalt kaheksast lapsest. Pere oli juudi juurtega, kuid 1455. aasta paiku oli Jaume'i isa katoliku usu omaks võtnud ja koos sellega kristliku nime Pierre ja perekonnanime Nostredame. Nostradamuse teadaolevad õed-vennad olid: Delphine, Jehan (umbes 15071577), Pierre, Hector, Louis (sündinud 1522), Bertrand, Jean ja Antoine (sündinud 1523).

Nostradamuse lapsepõlvest teatakse vähe, aga traditsiooniliselt arvatakse, et teda õpetas emapoolne vanavanaisa Jean de St. Rémy, kes aga kadus ajaloolistest allikates juba 1504. aastal, kui laps oli vaid 1-aastane.

Kooliaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viieteistkümneaastaselt läks Nostradamus Avignoni ülikooli bakalaureusekraadi saama. Vähem kui aasta pärast oli ta sunnitud Avignon'ist lahkuma, kui ülikool suleti katkuhirmu ees. 1529. aastal, olles vahepeal töötanud apteekrina, läks ta Montpellier'i ülikooli, et saada doktorikraad meditsiinis, aga ta visati koolist välja, kuna avastati et ta oli töötanud apteekrina, mis oli ülikooli poolt keelatud. Pärast seda jätkas Nostradamus töötamist (eeldatavasti jälle apteekrina) ja sai tuntuks "roositableti" leiutamisega mis väidetavalt kaitses katku vastu.

Abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1531. aastal kutsus tuntud renessansi õpetlane Jules-César Scaliger NostradamuseAgeni. Agenis abiellus Nostradamus naisega, kelle nimes pole ajaloolased kindlad (võimalik, et ta nimi oli Henriette d'Encausse), kellega tal oli kaks last. 1534. aastal surid ta naine ja lapsed tõenäoliselt katku. Pärast nende surma reisis ta läbi Prantsusmaa ja võimalik, et ka Itaalias.

1545. aastal oli Nostradamus abiks Marseille'is katku vastu võitlemises väljapaistvale arstile nimega Louis Serre. Hiljem jätkas ta katku vastu võitlemist omal käel. Aastal 1547. abiellus ta rikka lesega, kelle nimi oli Anne Ponsarde, ja nad asusid elama Salon-de-Provence'i. Seal sünnitas Anne talle kuus last – kolm tütart ja kolm poega.

Ennustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nostradamus

Pärast järgmist visiiti Itaaliasse kaugenes Nostradamus meditsiinist ja hakkas tegelema okultismiga. Minnes ajaga kaasa, kirjutas ta 1550. aastal astroloogilise almanahhi ja muutis nime "Nostredame" ladinapäraseks – Nostradamus. Almanahhi edu järel otsustas ta neid aastas kirjutada kaks-kolm. On teada, et Nostradamuse loodud almanahhid sisaldasid kokku vähemalt 6338 ettekuulutust. Tänu almanahhide kirjutamisele hakkasid aadlikud ja teised esinduslikud inimesed temalt küsima nõu ja horoskoopide koostamist. Sel ajal alustas ta ka raamatu kirjutamist, mis pidi sisaldama tuhandet katrääni, mille poolest ta tänapäevalgi kuulus on. Kuna Nostradamus tundis hirmu usufanaatikute ees, kes oleks raamatu avaldamist oluliselt mõjutanud, segas ta oma ettekuulutustes kreeka, itaalia, ladina ja provanssaali keeli. Neid sisaldav Nostradamuse kuulsaim raamat "Les Propheties" ("Ennustused") sai pärast avaldamist vägagi erinevate reageeringute osaks. Mõned arvasid, et Nostradamus oli kurjuse teener, pettur või hullumeelne, samas kui paljud kõrgklassi inimesed arvasid, et tema loodud katräänid olid Jumala inspireeritud. Nostradamus ise oli vägagi aldis seda väitma. Hiljem hakati seda ennustusteraamatut nimetama "Centuries" ("Sadakonnad").

Nostradamuse katräänid on raamatusse paigutatud ilmselt suvalises ajalises järjekorras, kasutades mitmekordselt šifreeritud isiku- ja kohanimesid ja äärmiselt keerukat ümber- ja kauduütlemist. Mõned Nostradamuse uurijad on vahel väitnud, et katräänide paigutuses on mingi süsteem. Paraku nende autorite väidetavad tulevikku puudutavad tõlgendused on ekslikeks osutunud. Aastaarve leidub ennustustes vähe, üheks erandiks on ettekuulutus katräänis 1072 1999, mida vahel peeti saabuma pidanud maailma lõpuks. Ometi katrääni hoolikal lugemisel ei leia sealt sõnagi maailma lõpu kohta. Selle asemel võib leida ennustusest vihjeid 2001. aasta New Yorgi terrorirünnaku ja 2003 alanud Iraagi sõja kohta. Kogu see segadus loob Nostradamuse ennustuste uurijaile piisava kombineerimisoskuse juures hiilgava võimaluse lugeda prohveti ennustustest väga erinevaid sündmusi, piirkondi, isikuid või olukordi (näiteks on sama katrääni tõlgendatud nii Karl Marxi kui ka Adolf Hitleri kohta käivana). Tuleviku ennustamisel Nostradamusest paraku abi ei ole, erinevate autorite esitatud tulevikustsenaariume võib pidada vaid nende endi oletusteks, mitte tõsiseltvõetavateks Nostradamuse ennustusteks. Kõik Nostadamuse poolt väidetavasti ennustatud sündmused on sellistena tuntuks saanud alles tagantjärele.

Tuntuim Nostradamusele omistatud ja tema eluajal täitunud ennustus on ettekuulutus Prantsusmaa kuninga Henri II surmast turniiril.

Nostradamus suri 1566. aastal podagrast tekitatud tüsistustesse. Legendi kohaselt olevat hauarüüstajad leidnud Nostradamuse kirstust vaskplaadi, millele oli graveeritud nende sisenemise kuupäev.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Mida ennustas Nostradamus?" , Juks, 1993

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]