Neeme Lopp

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Neeme Lopp (sündinud 25. juulil 1980 Tallinnas) on Eesti kirjandusteadlane[1], õppejõud, kriitik ja kirjastaja.

Ta on lõpetanud Tallinna 54. Keskkooli (1998) ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse erialal (2003).[2] 2006.–2013. aastal töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis erakorralise teadurina.

Alates 2014. aastast juhib ta Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse tööd ning alates 2017. aastast õpetab samas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020. aastast on ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on koostanud raamatud Hasso Krulli (2018)[3] ja Kivisildniku (2016)[4] retseptsioonist Eestis, Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)[5] ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).[6] Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas Roland Barthesi "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja Stuart Halli eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja Epp Annus).[7]

Neeme Lopp on Eesti indie-roki bändi Id Rev kitarrist, laulja ja laulukirjutaja.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Valik publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". kunst.ee, 3/2020, lk 27–33.
  • "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". kunst.ee, 1/2020, lk 14–19.
  • "Jass Kaselaan ja fossiilid". kunst.ee, 3/2019, lk 57–64.
  • "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: Hasso Krulli mõistatus. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15.
  • "Kui palju õhku on nulli ja ühe vahel? Mõned märkused Katja Novitskova utoopia eripärast". Vikerkaar, 7-8/2018, lk 161–164.
  • "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, Esteetika kui poliitika. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19.
  • "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos Jaak Tombergiga). Müürileht, 60/2017, lk 6–8.
  • "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8.
  • "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". Keel ja Kirjandus, 10/2016, lk 770–785.
  • "super < sümmeetria > infra: Fantaasia ja tehnoloogia Ryoji Ikeda soojades ilumasinates". Eesti Ekspress, 20. I 2016.
  • "Pildikesi Pariisist (ja mujalt). Roland Barthes'i fragmentaarium". Müürileht, 48/2015, lk 26–27.
  • "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48.
  • "Jacques Derrida". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725.
  • "Roland Barthes". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698.
  • "Poststrukturalism". Rmt: 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681.
  • "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". Teatrielu 2003. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132.
  • "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". Keel ja Kirjandus, 9/2004, lk 641–656.

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos Hanno Soansiga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020.
  • Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019.
  • Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos Arne Merilaiga). Akadeemia, 10/2012, lk 1731–1774.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ CV ETISe lehel.
  2. ↑ CV ja pilt EKI lehel.
  3. ↑ "Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.
  4. ↑ "Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.
  5. ↑ Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.
  6. ↑ Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.
  7. ↑ "20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Neeme_Lopp&oldid=6607711"