Mstislav Rostropovitš

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib heliloojast; laeva kohta vaata artiklit Mstislav Rostropovitš (jõelaev)

1978. aastal mängimas tšellot Valges Majas

Mstislav Rostropovitš (vene Мстислав Леопольдович Ростропович, 27. märts 1927 Bakuu27. aprill 2007 Moskva) oli vene helilooja, tšellist ja Nõukogude-aegne vabadusvõitleja.

Rostropovitš oli üks armastatumaid Venemaa kultuuritegelasi, kes pälvis nii kodumaal kui ka mujal tunnustustust Nõukogude ajal kodanikuõiguste eest võitlemisega. Näiteks kaitses ta häälekalt Andrei Sahharovi ja Aleksandr Solženitsõnit. Kui ta 1978. aastal välismaal oli, võtsid võimud temalt "ebapatriootliku tegevuse" eest kodakondsuse. Selle sai ta tagasi 1990. Viimastel aastatel elas Rostropovitš koos abikaasa lauljatar Galina Višnevskajaga vaheldumisi nii Venemaal, USA-s kui ka Prantsusmaal.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

16-aastaselt astus ta Moskva konservatooriumi, kus õppis kompositsiooni kuulsate heliloojate Sergei Prokofjevi ja Dmitri Šostakovitši juures. 1945 sai tuntuks tšellistina, võites kuldmedali üleliidulisel muusikute konkursil.

Tema esituses kõlas kogu tšellomuusika repertuaar ja mitmed heliteosed kirjutati ka spetsiaalselt talle. Ta esitas esmakordselt 117 heliteost tšellole ja tema dirigeerimisel kanti ette 70 orkestriteose esmaesitust. Kammermuusikuna on ta esinenud koos kuulsate pianistide Svjatoslav Richteri ja Emil Gilelsi ning viiuldaja Leonid Koganiga, pianistina on ta musitseerinud koos oma naise, sopran Galina Višnevskajaga.

Alates 1969 toetas ta põlu alla sattunud kirjanikku Solženitsõnit, lubades tal elada oma Moskva-lähedases suvilas ja kirjutades tema kaitseks avaliku kirja Leonid Brežnevile. Viimasele järgnes kontsertide ja tuuride ärakeelamine ning salvestuste katkestamine.

Pärast NSV Liidust lahkumist 1974 sai temast üks juhtivaid Lääne dirigente. 17 hooaja jooksul juhatas ta Washingtoni, Bostoni ja Londoni rahvuslikke sümfooniaorkestreid ning Berliini ja Londoni filharmoonia sümfooniaorkestreid.

Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule, kuhu maeti ka ekspresident Boriss Jeltsin, kellega kõrvuti astus ta vastu 1991. aasta putšile.

Autasud ja tiitlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rostropovitšit on tunnustatud 29 riigi autasudega. Ta on 50 ülikooli audoktor, 40 organisatsiooni auliige, 28 linna aukodanik.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]