Massihävitusrelv

Allikas: Vikipeedia

Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga.

Massihävitusrelvad on näiteks bioloogiarelvad, keemiarelvad ja tuumarelvad.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati pommitajate kirjeldamiseks. Tollel ajal tundusid need kõrgel lendavad hävituslennukid kui peatumatu hävitusjõud ning ohuna tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. Teisel maailmasõjal rünnati lennukitega linnu nagu Hamburg ja Tokyo, kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.[1]

Tavapäraste pommide hävitusvõimekust ei anna võrreldagi aatompommi hävitusvõimekusega, mis lõhkes Hiroshima kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning umbes 66000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli kiirituse mõju tõttu suurenenud hukkunute arv 140 000-ni. Külmasõja ajal Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid tuumapomme, rakette ning suurtükiväe laskemoonasid. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja bioloogiarelvi. Keemiarelvad sisaldasid spetsiaalseid vedelikke ning gaase, mis lämmutasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.[1]

Kloorigaasi kasutati Esimeses maailmasõjas. Veel on olemas ka bioloogiarelvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viiruseid. Neid relvi kasutati rahvarohketes alades, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Bioloogiarelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik (Siberi katk, kopsukatk, rõuged). Bioloogilist relva pole tänapäeval kasutatud peale seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid Hiina aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et bioloogilisi relvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja bioloogiarelva lihtne valmistada.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Weapon of mass destruction (WMD)". Vaadatud 21. mai 2015.