Siberi katk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus)

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

Loomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel jt loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.

Põrnakatk inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siberi katku paise

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator Nimetus
A22.0 Nahapõrnatõbi
A22.1 Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks]
A22.2 Gastrointestinaal-põrnatõbi
A22.7 Põrnatõveseptitseemia
A22.8 Põrnatõve muud vormid
A22.9 Täpsustamata põrnatõbi

Nahapõrnatõbi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Kopsupõrnatõbi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).

Gastrointestinaal-põrnatõbi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumiprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ning laboratoorsete analüüside tulemusel kinnistust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumiravi võib õnnestuda.

Tüsistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.[2]

Vaktsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

Biorelvana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või teaduslike uuringute tarbeks.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.[4]

Antraksi puhangud (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2001. aasta juulis surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid;
  • 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest sai surma;
  • 2010. aastal surid põrnakatku spooridega nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal; [6]
  • 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksi puhang tappis 83 jõehobu[7].
  • 2010. aasta augustis ja septembris nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku – 50 looma surid (33 lehma ja 17 kitse)[8]

21. sajandil (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 632:2004.
  2. Professional Guide to Diseases, 9 th Edition, lk 954, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  3. Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  4. Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  5. Väga vana relv, Horisont 1/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  6. Acht Tote durch Milzbrand-verseuchtes Heroin, Die Welt, 19. Jaanuar 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (saksa keeles)
  7. Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  8. CNN Wire Staff, Officials work to control anthrax outbreak in Bangladesh, September 5, 2010 10:51 p.m. EDT, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  9. Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, June 20, 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  10. JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  11. Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
  12. Jaagup Alaots, Siberi katk kui bioloogiline relv, EL 05/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Milzbrand sanguineus seisuga 23.11.2013.