Maaja keel

Allikas: Vikipeedia
Jukateegi keel (maaja)
Kõneldakse Mehhiko, Belize
Piirkonnad Campeche, Quintana Roo, Yucatáni poolsaar, Belize
Kokku kõnelejaid 766 000[1]
Keelesugulus maaja keelkond
Keelekoodid
ISO 639-3 yua

Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is. Mehhikos kõneleb jukateegi keelt 735 000 inimest, kokku on kõnelejate arv 766 000.[2] Jukateegi keel on keeleteadlaste poolt antud nimetus, eristamaks seda teistest maaja keelkonda kuuluvatest keeltest. Emakeelena kõnelejad nimetavad oma keelt lihtsalt maaja keeleks.[3]

Numeraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme
hun ka’a óox kan ho wak uk waxak bolon lahun
[4]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jukateegi keeles on 5 vokaali: /i/ /u/ /e/ /a/ /o/ Vokaalidele võivad järgneda poolvokaalid /w/ ja /y/, moodustamaks diftonge, näiteks /ay/ /oy/.

eesvokaalid keskvokaalid tagavokaalid
kõrged i u
keskkõrged e o
madalad a

Jukateegi keeles on vokaale võimalik hääldada viiel erineval viisil, hääldusest oleneb sõna tähendus.

  • Tavalised vokaalid kirjutatakse ühe tähega ning need ei muutu ühelgi viisil allpool kirjeldatutest.
  • Pikad vokaalid hääldatakse pikemalt kui tavalised vokaalid ning tihti kaasneb nendega kas kõrgem või madalam toon. Silbi lõpus asuvale pikale vokaalile lisatakse –h, tähistamaks, et see on pikk. Kui pikale vokaalile järgneb konsonant, ei ole selle pikkus märgitud.
  • Kõrisulghäälikud on kasutusel peamiselt ühesilbilistes sõnades ning nende moodustamiseks sulgetakse kõri peaaegu kohe pärast vokaali hääldamist.
  • Kui hääldada kõrisulghäälik ning lisada sellele tavaline vokaal, moodustub reduplitseeritud (st kahekordistatud) kõrisulghäälik. Kirjapildis esinevad reduplitseeritud kõrisulghäälikud kahekordse vokaalina.
  • Reduplitseeritud poolvokaal erineb eelnevas punktis kirjeldatust vaid selle poolest, et hääldamisel toon muutub (enamasti kõrgemast madalamaks).[5]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jukateegi keeles on 19 konsonanti.[6]

labiaal dentaal tagumine
dentaal
palataal velaar larüngaal
sulghäälikud p t k
p’ t’ k’
b
hõõrdhäälikud s ʃ ʔ
afrikaadid ts
ts’ tʃ‘
ninahäälikud m n
külghäälikud l
poolvokaalid w j


  • Jukateegi keelele on iseloomulikud helitud häälikud, mida hääldatakse väga kõri lähedal, tõstes õhusurvet suus nii, et heli väljudes tekib märgatav õhuvool. Neid helisid märgib apostroof (') pärast konsonanti, näiteks k’ux k’ak’al (seal on palav).
  • Konsonante /d/ /f/ /g/ /j/ /r/ ja /v/ omakeelsetes sõnades ei leidu, need esinevad peamiselt laenudes, välja arvatud /r/, mida tihti asendab /l/.[7]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnajärg on jukateegi keeles VSO (verb-subjekt-objekt).[8]

Substantiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käände märkimiseks kasutatakse prepositsioone. Näiteks omastavat käänet märgitakse eessõnaga u (u pekoob Pedro – Pedro koerad). Üldiselt sõnade sugu ei märgita, kuid vajadusel tähistatakse meessugu eesliitega h- ning naissugu liitega x- (h-men – meessoost apteeker, x-men – naissoost apteeker). Mitmuse tähistamiseks kasutatakse tavapäraselt liidet –oob (pek – koer; pekoob – koerad). Esineb ka muid liiteid (ac – kilpkonn; aci – kilpkonnad).[9]

Adjektiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adjektiivid moodustatakse substantiividest, lisades vastav afiks (pet – ring; petel – ümmargune).

Pronoomenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pronoomeneid on kahte liiki: ühed tähistavad ainult alust, teised võivad tähistada nii alust kui ka sihitist. Pronoomenitel esinevad ainsuses ja mitmuses erinevad vormid.[10]

Verbid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnikord on verbid ja substantiivid eristatavad vaid lausestruktuuri järgi. Verbid pöörduvad kolmes põhivormis (sihiline, sihitu ja passiivne) ning igal pöördel on neli erinevat vormi.[11]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jukateegi keeles on kasutusel häälikkiri, mis põhineb ladina tähestikul.[12]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeche' a tsiikbal maaya? – Kas sa räägid jukateegi keelt?

Chen jumpit – Jah, veidi [13]

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

On võimalik, et kaks inglisekeelset sõna pärinevad jukateegi keelest. Shark (hai) võib pärineda sõnast xoc (kala) ning cigar (sigar) sõnast sik’ar (sigaretiks keeratud tubakalehed), mis tuleneb sõnast sic (tubakas).[14]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]