Luule Maar
| Luule Maar | |
|---|---|
| Sündinud |
11. märts 1938 Kuldre, Võru maakond |
| Surnud | 27. aprill 2024 |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus |
Eesti Riiklik Kunstiinstituut Tartu Kunstikool |
| Tegevusala | nahakunstnik |
Luule Maar (11. märts 1938 Kuldre – 27. aprill 2024)[1] oli eesti naha- ja köitekunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Luule Maar sündis Kuldre külas Võrumaal Vastse-Antsla vallas taluniku perekonnas. Ta lõpetas 1953. aastal Kuldre kooli ja 1954. aastal Valga Arve-Plaanindustehnikumi. [2] Ta õppis aastatel 1954–1960 Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni ja 1964–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Enne ERKIsse astumist töötas ta Tartu naha- ja jalatsikombinaadis ning naha- ja galanteriikombinaadis „Linda“ kunstnikuna ja pärast lõpetamist 1970–1976 EKE Projektis kunstnikuna. 1976. aastast kuni pensionini 2006. aastal töötas Luule Maar Eesti Kunstimuuseumis tarbekunsti restaureerimise osakonna juhataja ja atesteeritud kunstnik-restauraatorina.[1]
Luule Maar oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1988. aastast. Näitustel esines ta 1974. aastast alates, tema esimene isiknäitus toimus 1977. aastal Tallinna Kunstihoone väikses saalis. Luule Maar oli järjekindel näitustest osavõtja nii kõrge taseme kui ka esinemis-sageduse poolest – lisaks ülevaatenäitustel esinemisele korraldas ta veel üheksa isiknäitust, neist enamik kahasse mõne mõttekaaslasest kolleegiga. 2017. aastal toimus isiknäitus Tehnikaülikooli raamatukogus „Köitegurmaan Luule Maar”. Näituse pealkiri iseloomustab täpselt meistri nõudlikku suhet oma töösse ja kunstilisse köitesse. Viimane, 2019. aastal toimunud mahukas ja sisutihe Luule Maari köitenäitus „Luuleraamatud” Rahvusraamatukogus oli pühendatud Luule köidetud luulekogudele.[2]
Rahvusvahelistel köitekunsti biennaalidel Prantsusmaal esindas Luule Maar Eestit aastatel 1999–2019 üheksal korral, pälvides 2011. ja 2013. aastal žürii preemiad. 2013. ja 2017. aastal osales ta köitekonkurssidel Inglismaal Oxfordis, olles seeläbi üks aktiivsemaid Eesti köitekunsti esindajaid rahvusvahelisel areenil. Lisaks raamatuköidetele valmistas Luule Maar ka auaadresse, karpe ja külalisraamatuid ning restaureeris Eduard Taska, Adamson-Ericu ja paljude teiste teoseid. Loomingus tugines ta etnograafilisele pärandile, kujundades aastate jooksul välja omanäolise kunstnikukäekirja. Meisterlikult sidus ta ornamentikat uuenduslike tehnoloogiliste võtete ja traditsiooniliste ning aeganõudvate tehnikatega.[3]
Luule Maar kuulus Eesti Kunstnike Liitu, Eesti Nahakunstnike Liitu ja Eesti Köitekunstnike Ühendusse.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Luule Maar". EKABL. Vaadatud 2. mail 2024.
- ↑ L. Mehilane. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon (lk 289), Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
- ↑ Eesti Köitekunstnike Ühendus