Louise de Coligny

Allikas: Vikipeedia
Louise de Coligny

Louise de Coligny (23. september 1555 Châtillon-sur-Loing13. november 1620 Fontainebleau) oli Gaspard de Coligny ja Charlotte de Lavali tütar ning Oranje Willemi neljas ning viimane abikaasa.

Louise ema suri 1568. Seejärel kasvas Louise Navarra kuningapere juures Jeanne III kostilisena koos hilisema Prantsusmaa kuninga Henri IV-ga, kes oli temast 2 aastat vanem. Louise abiellus 1571 prantsuse sõjaväelase ja diplomaadi Charles de Télignyga (15351572), kes oli Prantsuse kuninga Charles IX üks soosikuid.

Nagu isagi, oli Louise hugenott ja jäi selleks oma surmani. Ta sai humanistliku kasvatuse. Pärtliöö veresauna ajal tapeti Louise'i isa ning abikaasa. Louise pidi koos oma võõrasema Jacqueline d'Entremonts'iga põgenema, algul Savoiasse ja siis Šveitsi. Nad elasid seal Baselis ja Bernis.

1576 tohtis Louise pärast Beaulieu edikti vastuvõtmist Prantsusmaale tagasi pöörduda. Seal elas ta oma surnud abikaasa valdustes Pierreville'is. Õukonda ilmus ta vaid korra: siis, kui talle anti armu ning tagastati tema tiitel ja tema isa varandus.

Ta abiellus 21. aprillil 1583 Oranje Willemiga. Abielust sündis Frederik Hendrik (15841647), Willemi neljas seaduslik poeg, Oranje vürst ja Madalmaade asehaldur.

1584 mõrvati ka Louise'i teine mees Willem, seda koguni Louise'i juuresolekul. Pärast seda kasvatas Louise üles nii oma poja kui ka oma mehe 6 tütart kolmandast abielust Charlotte Bourboniga. Oma sidemete tõttu Henri IV ja hugenottidega oli ta Prantsusmaa ja Hollandi omavaheliste suhete keskne tegelane.

Louise elas kuni 1619 Delftis, kuid siis kolis Prantsuse kuninganna Maria di Medici õukonda ja Fontainebleu lossi, kus ta järgmisel aastal suri. Tema surnukeha viidi Delfti ja maeti sinna.

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viide:[1]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]